Pompei

Allikas: Vikipeedia
Pompei

itaalia Pompei

Pindala: 12 km²
Elanikke: 25 751 (2004)

Koordinaadid: 40° 45′ N, 14° 30′ E40.7514.5koordinaadid: 40° 45′ N, 14° 30′ E
Vana-Rooma aegse Campania kaart. Pompei on punaselt esile toodud.
Sellel kaardil on näha 79. aastal Vesuuvi purske all kannatanud linnad. Tuha langemise piirkonda näitab tumedam laik kaardil Vesuuvist kagus. Kaardil on kujutatud tänapäeva rannajoon

Pompei on linn Itaalias Campania maakonnas Napoli provintsis Vesuuvi vulkaani jalamil.

Linn on peaasjalikult tuntud tänu antiikaja linna Pompeji väljakaevatud varemetele.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiikaja Pompei (ladina keeles Pompeii, Pompeji) asutasid 6. sajandil eKr oskid. Aastal 79 m.a.j. mattus Pompeji Vesuuvi vulkaanilise tuha alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7–9 m paksune. Niimoodi see linnake konserveerus peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. 18. sajandil 1748. aastal hakati Pompeji'lt tuhakihti eemaldama. Vahepeal see töö peatus ja järjekindlalt alustati väljakaevamistega uuesti aastal 1860.

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, tuffhooned 4.-2. sajandil ja tellishooned 80–30 aastat eKr. Pompeij vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja dooria templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad basiilika, mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone macellum'i ja kuuriahoone varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist eKr). Välja on ka kaevatud palestra (2. sajand), odeion, teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma amfiteater (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), Stabiae termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr). Niinimetatud Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.

Linnused püstitati raskesti ligipääsevatesse kohtadesse, sest lubjakivi ei pidanud tugevale rünnakule vastu.

Pompeji elumajad on tuntud kui kunagise omapärase ja ilmeka rooma arhitektuuri head näited. Eklektitsismi vaim juhtis selle loojaid nii erilaadiliste elementide ühendamisele nagu itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül. Seda tüüpi just esindavadki Pompeji kaunimad elumajad, nagu Pansa maja, Fauni maja, Loreius Tiburtinuse maja ja kõigepealt kuulus Vettiuste maja. Pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Siin ootasid kliendid oma patriooni ilmumist. Aatriumis avaldus vanade roomlaste kombekas elulaad. Söögitoaks määratud ruumi ehk tablinumi taga oli näha uuendusena Kreekast sissetoodud peristüüli. Suursugustes majades oli see rohkem kaunistuseks kui elanike igapäevaseks elamiseks. Sellest tulenevalt eraldati tõenäoliselt juba vanal ajal peristüüli keskmine osa seda ümbritsevast käigust vahevõrega. Erinevalt kreeka majast olid ruumid majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.

Pompeji majad võimaldavad tänapäeva inimestel mõista tolleaegsete elanike igapäevast elu. Majade seinad on täis maalitud kuulsate kreeka maalide koopiaid. Nendel piltidel on püütud esile kutsuda ka ruumilisuse muljet.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]