Hadž

Allikas: Vikipeedia

Hadž on palverännak Mekasse, mida nõuab viies islami sammas igalt täiskasvanud muslimilt, nii mehelt kui naiselt. Peamiselt tänu oma kulukusele jääb hadž paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks.

Hadži toimumise aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hadž toimub islami kalendri kuuaasta viimasel kuul (Dhu Al-Hijjah), 7.-12. päeval. Palverännakut Mekasse saab teha ka muul ajal, kuid tõelisena läheb arvesse vaid Dhu Al-Hijjah, nn suur hadž - vaid selle sooritanu saab endale lisanime hadži.

Hadži on kohus sooritada ainult tervel inimesel, kes selleks füüsiliselt võimeline on. Samuti ei tohi palverännakul käimise kulude katmiseks võtta võlgu. Hadži jaoks kogutakse raha tihti kogu elu. Kellel töö ei võimalda palverännakut ette võtta, võib selleks volitada oma sugulasi või sõpru. Samuti võib muslim tasuda mošeele hadžiks tehtavate kulutustega sarnase summa.

Mekasse võivad siseneda vaid muslimid, teiste uskude järgijatele on see islami püha linn suletud. Teel Mekasse ei tohi kanda riietes sõlmi ega sõrmedes sõrmuseid. Mekast teatavale kaugusele jõudnud, peab palverännakul olev muslim panema selga ihrami, kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite võrdsust Allahi ees.

Väike ja suur hadž[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Mekasse saabumist sooritavad palverändurid kindlaksmääratud rituaale. Nn väikese hadži (umrah) põhirituaalideks on:

Pärast umrahi sooritamist võib palverändur heita endalt ihrami ning riietuda oma tavarõivastesse. Samuti, ehkki see ei ole rituaali osa, joob enamus palverändureid peale väikse hadži lõpulejõudmist vett Zamzami kaevust.

Seejärel suunduvad palverändurid tihti Mediinasse, kus külastavad Prohveti mošeed. Seejärel hadž jätkub. Palverändur heidab taas ülle ihrami ja sooritab kolm viimast rituaali, mida tuntakse suurema hadžina (Al Hajjul Akbar). Nendeks rituaalideks on:

  • Käik Arafati mäele.
  • Meka lähedal asuvas Mina külas sümboolne “Saatana kividega loopimine”.
  • Teine tawaf ehk ringkäikude sooritamine ümber Kaaba.

Hadži lõpetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hadži lõpetuseks toimub suur Eid-ul-Adha ohverdamispidu. Eid-ul-Adha käigus ohverdatakse loomi - enamasti lambaid, kuid ka kaameleid, kitsi ja veiseid. Ohverdamine meenutab seda, et Jumal eelistas lammast Aabrahamilt algselt nõutud inimohvrile.

Peale hadži lõpetamist võib palverändur siirduda rituaalse puhtuse seisundist, milles oli keelatud juukseid lõigata, võidelda, tülitseda ja suguliselt läbi käia, tavaseisundisse. Paljud palverändurid ajavad endal pea kiilaks. Ka võib siis taas ihram'i tavariiete vastu vahetada.

Hadži aunimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suure hadži läbinud mees saab endale aunimetuse hadži, naine hadža. Hadži saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolse palmioksa kujutise.

Palverännakul käinu maetakse kombekohaselt maha ihramis.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]