Jäätee

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on teest üle veekogu. Joogi kohta vaata artiklit Jäätee (jook).

Jäätee Hiiumaa ja mandri vahel (2003)

Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks. Jäätee on jääle rajatud talitee osa.

Kandevõime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimest hakkab tugev jää kandma, kui selle paksus on 5–8 sentimeetrit, sõiduautod nõuavad 18–20 cm ja traktorid vähemalt 30 cm paksust jääd. Eestis avatakse ametlik jäätee siis, kui selle paksus igas punktis on rohkem kui 22 cm. Tugevaks peetakse eeskätt äsjatekkinud jääd, sest siis ei ole sulailmad jää struktuuri jõudnud kahjustada.

Jääle on rajatud ka raudteid, näiteks Baikali järvele Vene-Jaapani sõja ajal ja Laadoga järvele Leningradi blokaadi ajal. Peterburis on jääle rajatud ka trammiteid.

Eeltööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jäätee Saimaa järvel Soomes.

Mõõtmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jää paksuse mõõtmiseks kasutatakse jääpuuri (harvem ka jäätuura) ning roostevaba mõõdulinti, joonlauda või muud vahendit. On olemas ka spetsiaalsed radarid.

Märgistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääteed märgitakse Eestis kadakatega, mis on enamasti umbes 50–100-meetriste vahedega jääl, sest lehtpuud on talvel raagus ega paista nii hästi välja, aga männid ja kuused maksavad rohkem. Ametliku tee puhul on jää kadakate juures mõõdetud ja paksem kui liikluse avamiseks vaja. Jääpraod ja muud ohtlikud kohad tähistatakse tavaliselt kahe või enama kadakaga. Vajadusel tehakse suuremast praost üle puidust sillad.

Jää paksuse suurendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsivate külmakraadide puhul saab jääd paksemaks teha, kui jäässe auke puurida ning vett jääle peale pumbata.

Liiklemise reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääteel peab sõiduautode pikivahe olema vähemalt 250 meetrit, et vältida liigset jää koormamist ning tagantotsasõitu, sest jääl on pidurdusteekond väga pikk. Sõidukiirus on piiratud 70 km/h, et pidurdusteekond ei pikeneks liigselt. Samas ei tohi seisma jääda. Kiirust 25-40 km/h tuleks vältida, et mitte tekitada resonantsi ja jääd lõhkuda. Jääteel toimub liiklus valgel ajal. Turvavöö ei tohi olla kinnitatud. Sõidukite tegelik mass on harilikult piiratud 2–2,5 tonniga.

Prao ületamine Kuivastu–Virtsu jääteel.

Jääteed Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teadaolevalt kõige pikem jäätee, mis on Eestist alguse saanud, oli 1323. aastal Saaremaa ja Lübecki vahel[1].

Ametlikke jääteid on loodud Hiiumaa ja mandri (tüüpiline marsruut SarveRohuküla, ~25 km), Hiiumaa ja Saaremaa (TärkmaJõiste, ~15 km), Muhu ja mandri (KuivastuVirtsu, ~10 km), Vormsi ja mandri (Sviby–Rohuküla, ~12 km), Kihnu ja mandri (~15 km), Manilaiu ja mandri (1–2 km), samuti Haapsalu ja Noarootsi vahele (3 km).

Jääteid on rajatud ka Peipsi järvel Laaksaarelt Piirissaarele.

2010. ja 2011. aastal oli Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee Euroopa pikim.[2][3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]