Nakkushaigused

Allikas: Vikipeedia

Nakkushaigused (ladina morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisunded, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt. Nakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed mikroorganismid (ainuraksed, mikroseened, bakterid, riketsiad) või viirused, laiemas tähenduses on nakkushaigused ka parasitaarhaigused ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest. Nakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb epidemioloogia.

Nakkushaiguste leviku põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on hügieen ja vaktsineerimine.

Eestis esineb viimasel ajal vaktsiinidega välditavaid nakkushaigusi harva (nt leetrid, punetised, difteeria, teetanus), tuberkuloositõrje programm on saavutanud kontrolli tuberkuloosi üle. Metsloomade vaktsineerimine marutaudi vastu on vähendanud marutõve ohtu ka inimestel. Samas on endiselt kõrge puukidega levivatesse nakkushaigustesse (puukentsefaliiti ja puukborrelioosi) haigestunute arv. Suur probleem on ka HIV-nakkuse levik.

Nakkushaiguste valdkonda reguleerib Eestis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Nakkushaiguste seiret ning järelevalvet korraldab Eestis terviseamet.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]