Belgrad

Allikas: Vikipeedia
Belgrad

serbia Београд / Beograd

Coat of Arms Belgrade.png
Belgradi vapp
Flag of Belgrade.png
Belgradi lipp

Elanikke: 1 281 801 (2009)[1],
eeslinnadega 1 710 000

Koordinaadid: 44° 49′ N, 20° 28′ E44.81666666666720.466666666667koordinaadid: 44° 49′ N, 20° 28′ E
Belgrad (Serbia)
Red pog.svg

Belgrad on Serbia pealinn. See asub Sava suubumiskohas Doonausse.

Nimi Beograd tähendab serbia keeles 'valget linna'.

Belgradil on omaette Serbia haldusüksuse staatus. Linnas elab ligi veerand riigi elanikest.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgradi lähistel asunud Vinča on oluline arheoloogiline leiukoht, mille järgi on nime saanud 6. kuni 3. aastatuhandel enne Kristust Doonau aladel levinud Vinča kultuur.

Tänasele linnale panid aluse keldi hõimud 3. sajandil enne Kristust. Belgrad on aegade jooksul jäänud rohkete sõdade teele, korduvalt vallutatud ja laastatud.

Linna keldikeelse nime Singidūn muutsid roomlastest vallutajad ladinapäraseks Singidunum'iks. 3. sajandil anti Singidunumile Rooma koloonia staatus.

395. aastal läks linn Bütsantsi riigi koosseisu.

Keskajal hõivasid Belgradi üksteise järel mitmed rändhõimud ja pikemat aega oli linn avaaride käes. Slaavlased saabusid piirkonda 7. sajandil. Aastasadade vältel võitlesid Belgradi pärast Bütsants, Ungari ja Bulgaaria. Serblasest valitsejate kätte läks Belgrad kingitusena Dragutini Ungari kuningast naiseisalt.

Aastatel mil Serbia impeerium oli sunnitud taanduma lõunast peale suruvate Osmanite ees, sai Belgradist Serbia despootide pealinn. 1427. aastal loovutati linn Ungarile, serblaste pealinnaks sai Smederevo.

Juulis 1456, 3 aastat pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite kätte, piiras sultan Mehmed II suurte vägedega Belgradi, kuid ei suutnud kristlaste vägesid võita. Paavsti korraldusel pidid kirikud üle Euroopa Belgradi kaitsjate eest palvetama kutsuma lõunakella lüües, katoliiklikes kirikutes on komme säilinud tänase päevani.

1521. aastal vallutas Osmanite riik lõpuks siiski Belgradi. Linnast sai Belgradi pažalíki keskus ja Osmanite riigi suuruselt teine linn Euroopas, suurem oli vaid Konstantinoopol. 17. ja 18. sajandil vallutas Belgradi mitu korda Austria, kuid Osmanitel õnnestus linn alati tagasi võita.

Pärast Serbia osalist iseseisvumist 19. sajandil toodi esialgu Kragujevacis asunud pealinn 1841. aastal Belgradi üle. Teisel pool Sava jõge asuv Zemun kuulus Esimese maailmasõjani Austria-Ungarile ja ühendati seejärel Belgradiga. Maailmasõja järel sai Belgradist Jugoslaavia pealinn.

Belgradis toimus 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus.

Omavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn jaguneb 17 omavalitsuseks, neist 10 on linnalised ja seitse eeslinna staatusega.

Belgradi omavalitsuste kaart
Nimi Pindala (km²) Rahvaarv (1991) Rahvaarv (2002) Linn/Eeslinn
Barajevo 213 20 846 24 641 Eeslinn
Čukarica 156 150 257 168 508 Linn
Grocka 289 65 735 75 466 Eeslinn
Lazarevac 384 57 848 58 511 Eeslinn
Mladenovac 339 54 517 52 490 Eeslinn
Novi Beograd 41 218 633 217 773 Linn
Obrenovac 411 67 654 70 975 Eeslinn
Palilula 451 150 208 155 902 Linn
Rakovica 31 96 300 99 000 Linn
Savski Venac 14 45 961 42 505 Linn
Sopot 271 19 977 20 390 Eeslinn
Stari Grad 5 68 552 55 543 Linn
Surčin 285 2004. aastani osa Zemunist 55 000 (hinnang) Eeslinn
Voždovac 148 156 373 151 768 Linn
Vračar 3 67 438 58 386 Linn
Zemun 154 176 158 136 645 Linn
Zvezdara 32 135 694 132 621 Linn
Kokku 3227 1 552 151 1 670 000
Allikas: Serbia Vabariigi Statistikaamet

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgradi panoraam

2009. aastal elas Belgradis 1 670 000 inimest.[1]

2002. aasta rahvaloenduse järgi on suuremad rahvusgrupid Belgradis järgmised:[2]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aasta seisuga toodetakse 40% Serbia SKP-st Belgradis.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 beograd.gov.rs vaadatud 23.05.11
  2. beograd.rs vaadatud 23.05.11
  3. kombeg.org.rs vaadatud 23.05.11

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]