Belgrad
Allikas: Vikipeedia
| Belgrad | |
|
|
|
| serbia Београд / Beograd |
|
|
|
|
 Belgradi vapp |
|
|---|---|
 Belgradi lipp |
|
|
|
|
| Elanikke: 1 113 600 (2006), eeslinnadega 1 755 600 |
|
|
|
|
| koordinaadid: 44°49′ N, 20°28′ E |
Belgrad on Serbia pealinn. Asub Sava suubumiskohas Doonausse.
Nimi Beograd tähendab serbia keeles 'valget linna'.
Belgradis toimus 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus.
Sisukord |
[redigeeri] Omavalitsused
Linn jaguneb 17 omavalitsuseks, neist 10 on linnalised ja seitse eeslinna staatusega.
| Nimi | Pindala (km²) | Rahvaarv (1991) | Rahvaarv (2002) | Linn/Eeslinn | |
|---|---|---|---|---|---|
| Barajevo | 213 | 20 846 | 24 641 | Eeslinn | |
| Čukarica | 156 | 150 257 | 168 508 | Linn | |
| Grocka | 289 | 65 735 | 75 466 | Eeslinn | |
| Lazarevac | 384 | 57 848 | 58 511 | Eeslinn | |
| Mladenovac | 339 | 54 517 | 52 490 | Eeslinn | |
| Novi Beograd | 41 | 218 633 | 217 773 | Linn | |
| Obrenovac | 411 | 67 654 | 70 975 | Eeslinn | |
| Palilula | 451 | 150 208 | 155 902 | Linn | |
| Rakovica | 31 | 96 300 | 99 000 | Linn | |
| Savski Venac | 14 | 45 961 | 42 505 | Linn | |
| Sopot | 271 | 19 977 | 20 390 | Eeslinn | |
| Stari Grad | 5 | 68 552 | 55 543 | Linn | |
| Surčin | 285 | 2004. aastani osa Zemunist | 55 000 (hinnang) | Eeslinn | |
| Voždovac | 148 | 156 373 | 151 768 | Linn | |
| Vračar | 3 | 67 438 | 58 386 | Linn | |
| Zemun | 154 | 176 158 | 136 645 | Linn | |
| Zvezdara | 32 | 135 694 | 132 621 | Linn | |
| KOKKU | 3227 | 1 552 151 | 1 576 124 | ||
|
|
|||||
[redigeeri] Ajalugu
Belgradi lähistel asunud Vinča on oluline arheoloogiline leiukoht, mille järgi on nime saanud 6. kuni 3. aastatuhandel enne Kristust Doonau aladel levinud Vinča kultuur.
Tänasele linnale panid aluse keldi hõimud 3. sajandil enne Kristust. Belgrad on aegade jooksul jäänud rohkete sõdade teele, korduvalt vallutatud ja laastatud.
Linna keldikeelse nime Singidūn muutsid roomlastest vallutajad ladinapäraseks Singidunum'iks.
395. aastal läks linn Bütsantsi riigi koosseisu.
Keskajal hõivasid Belgradi üksteise järel mitmed rändhõimud ja pikemat aega oli linn avaaride käes. Slaavlased saabusid piirkonda 7. sajandil. Aastasadade vältel võitlesid Belgradi pärast Bütsants, Ungari ja Bulgaaria. Serblasest valitsejate kätte läks Belgrad kingitusena Dragutini Ungari kuningast naiseisalt.
Aastatel mil Serbia impeerium oli sunnitud taanduma lõunast peale suruvate Osmanite ees, sai Belgradist Serbia despootide pealinn. 1427. aastal loovutati linn Ungarile, serblaste pealinnaks sai Smederevo.
1456. juulis, 3 aastat pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite kätte, piiras sultan Mehmed II suurte vägedega Belgradi, kuid ei suutnud kristlaste vägesid võita. Paavsti korraldusel pidid kirikud üle Euroopa Belgradi kaitsjate eest palvetama kutsuma lõunakella lüües, katoliiklikes kirikutes on komme säilinud tänase päevani.
1521. aastal vallutas Osmanite riik lõpuks siiski Belgradi. Linnast sai Belgradi pažalíki keskusja Osmanite riigi suuruselt teine linn Euroopas, suurem oli vaid Konstantinoopol. 17. ja 18. sajandil vallutas Belgradi mitu korda Austria, kuid Osmanitel õnnestus linn alati tagasi võita.
Pärast Serbia osalist iseseisvumist 19. sajandil toodi esialgu Kragujevacis asunud pealinn 1841. aastal Belgradi üle. Teisel pool Sava jõge asuv Zemun] kuulus Esimese maailmasõjani Austria-Ungarile ja ühendati seejärel Belgradiga. Maailmasõja järel sai Belgradist Jugoslaavia pealinn.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
