Heinrich Laretei

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 18923. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).

Eesti Vabadussõja lõpus 1920a. alguses teenis Suurtükiväe Tagavara Divisjoni ülema ametikohal.

Heinrich Laretei oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus (Moskvas) aastail 1926–1928, pärast Ado Birki, Leedus 1928–1931 ja Rootsis 1936–1940. Kommendör med stora korset av Kungl. Svenska Nordstjärneorden 1938.

Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti Vabariigi okupeeris, oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi saadik Rootsi Kuningriigis (Stockholmis). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni ning keeldus tagasi pöördumast Eesti NSV-sse, kus mõisteti tagaselja surma kui "kodumaareetur".

Heinrich Laretei oli alates 1964. aastast Välis-Eesti tegevtoimetaja. Ta oli Eesti Vabade Ajakirjanike Ühingu asutajaliige, esimene esimees ja alates 18. detsembrist 1961 auliige[1].

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isa Hans Laretei. Heinrich Laretei oli abielus Alma Lareteiga. Neil sündis kaks last: Maimu Laretei ja Käbi Laretei.

Heinrich Laretei vanemad küüditati 14. juunil 1941 ja nad surid asumisel Siberis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. H. Laretei vabade ajakirjanike auliikmeks. Välis-Eesti, 23. detsember 1961, nr. 49, lk. 1.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]