Looduskaitsemärk
Looduskaitsemärk oli Eesti teenetemärk, mida anti loodushoiualaste teenete eest. Tegemist oli kõige haruldasema Eesti teenetemärgiga, mida anti kolmes järgus kokku 25 isikule, kusjuures I järgu märgiga toimus vaid üks autasustamine.
Looduskaitsemärk asutati Vabariigi Presidendi otsusega 27. veebruaril 1940 ja seda anti ainult üks kord, sama aasta 1. mail, Loodushoiu Nõukogu otsuse alusel 24. aprillist 1940. Kaks looduskaitsemärki määrati sama aasta 20. juunil, kuid neid ei antud tõenäoliselt kätte.
Loodushoiu Nõukogu oli esitanud Looduskaitsemärgi statuudi Vabariigi Presidendile kinnitamiseks 25. novembril 1939, pärast kaks aastat kestnud vaidlusi. Looduskaitsemärgi andmise korra kinnitas sotsiaalminister 14. aprillil 1940.
On säilinud ka 1938. aastal A. Undriste kujundatud Looduskaitsemärgi I järgu teenetemärgi proovieksemplar.
Kõik looduskaitsemärgi saanud isikud said tasuta Loodushoiu- ja Turismi-instituudi kirjastatud aastaraamatud ja propaganda eesmärgiga kirjutatud lendlehed, brošüürid, ajakirjad jne. Isikuil, kel oli looduskaitse I või II järgu märk, oli õigus ilma vastava loata viibida kõigil looduskaitsealadel nende uurimise otstarbel.
Looduskaitsemärgi omanike loend[muuda | muuda lähteteksti]
I järk[muuda | muuda lähteteksti]
- Dr. jur. h. c. Konstantin Päts, Vabariigi President (sündinud 23. veebruaril 1874)
II järk[muuda | muuda lähteteksti]
- Prof. dr. med. Henrik Koppel, endine Tartu Ülikooli rektor (sündinud 29. detsembril 1863)
- Oskar Kask, sotsiaalminister, endine Pärnu linnapea (sündinud 7. jaanuaril 1898)
- Mag. geogr. Peeter Päts, Loodushoiu- ja Turismi-instituudi direktor (sündinud 5. märtsil 1880)
- Prof. dr. phil. nat. Teodor Lippmaa, Tartu Ülikooli botaanika professor (sündinud 17. novembril 1892)
- Prof. dr. rer. for. Andres Mathiesen, sündinud 1. detsembril 1892)
- Dr. phil. Gustav Vilbaste, looduskaitse-inspektor (sündinud 3. septembril 1885)
- Mihkel Härms, endine Tartu Ülikooli Zooloogia muuseumi konservaator (sündinud 20. novembril 1874)
- Aleksander Tõnisson, Tallinna ülemlinnapea (määratud 20. juunil 1940)
III järk[muuda | muuda lähteteksti]
- Dr. Hans Alver, Haapsalu linnapea (sündinud 12. aprillil 1887)
- Artur Toom, Vilsandi tuletorni ülem (sündinud 5. jaanuaril 1884)
- Teodor Saar, Kihnu algkooli juhataja (sündinud 20. märtsil 1906)
- Eduard Kildemaa, Tarva algkooli juhataja (sündinud 3. septembril 1909)
- Eduard Keeleste, Nõva algkooli juhataja (sündinud 23. veebruaril 1906)
- Olga Kalm, Kavandi algkooli juhataja (sündinud 1. septembril 1898)
- Joosep Eplik, Viinistu algkooli õpetaja (sündinud 23. oktoobril 1894)
- Mihkel Sild, taluperemees Avinurmes (sündinud 2. novembril 1891)
- Lui Jõgi, Mõtsu metskonna revident-metsaülem (sündinud 16. mail 1897)
- Bernhard Tuiskvere, Pärnu metskonna revident-metsaülem (sündinud 4. juunil 1901)
- Artur Vainola, Antsla algkooli juhataja (sündinud 20. aprillil 1901)
- Aleksander Suur, parkide-inspektor Loodushoiu- ja Turismi-instituudis (sündinud 27. septembril 1905)
- Johannes Maide, looduskaitse asjaajaja (sündinud 24. aprillil 1893)
- August Blaubrück, õpetaja (sündinud 9. mail 1875)
- Georg Janno, Püssi metskonnarevident-metsaülem (sündinud 7. jaanuaril 1898)
- Albert Soovere, Pärnu linnajaoskonna abikomissar (määratud 20. juunil 1940)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Esimene Eesti looduskaitse seadus. Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006. ISBN 978-9949-408-53-5, ISBN 9949-408-53-9
- Kõrgeim looduskaitsemärk Vabariigi Presidendile K. Pätsile. Uus Eesti, 30. aprill 1940, nr. 115, lk. 2.