Spyrídon Loúis

Allikas: Vikipeedia
Spiridon Louis
Olympic flag.svg
Kuld 1896 maratonijooks

Spýros Loúis (Σπύρος Λούης, õieti Spyrídon Loúis Σπυρίδων Λούης; 12. jaanuar 1873 Maroúsi küla Ateena külje all – 23. märts 1940) oli Kreeka kergejõustiklane, 1896. aasta suveolümpiamängude olümpiavõitja maratonijooksus. Elukutselt talupoeg.

Louisi päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teda nimetatakse ka Spiroseks, mis on Spiridoni hellitusnimi. Tema allkirju dešifreerides on saadud ka teisi nimesid, kuid see tuleb sellest, et Louis ei osanud hästi kirjutada.

Tema vanemad Athanasios ja Kalomira olid vaesed talupojad Amarusioni (Maroussi) külas, mis tänapäeval kuulub Ateena alla. Koolis jäi ta mitu korda istuma ja oskas kooli lõpetades vaevalt lugeda ja kirjutada. 1893 astus ta Ateena I jalaväerügementi ning sai komandör Papadiamantopoulose tentsikuks. Anekdoodid räägivad, et ta ilmutas sellel ametikohal silmapaistvaid jooksjavõimeid, kuid Louis ise eitas seda.

Louis olümpial[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikel katsevõistlustel 22. märtsil Louis ei osalenud. Ükski sportlane ei ületanud ajalimiiti 3:18.00. Täpselt see oligi võitja Charilaos Vasilakose aeg. Olümpiale lasti 6 paremat (viimane ajaga 3:37.07). 5. aprillil peetud lisakatsevõistluste ajad olid palju paremad. Louis oli 5. ajaga 3:18.27. Võitis Ioannis Lavrentis (3:11.27). Siitki sai olümpiale 6 paremat (viimane ajaga 3:19.15). Lisandus 2 omal käel saabunud väliskreeklast ja 7 välismaalast. Registreerunutest loobus ainult 2 välismaalast pluss itaallane Carlo Airoldi, kes oli Milanost jala kohale tulnud, ent kellel polnud amatöörimandaati.

Niisiis startis 18 sportlast. Algul juhtisid jooksu välismaalased: Albin Lermusiaux jooksis esimesena, Arthur Blake teisena ja Edwin Flack kolmandana. Ent nad katkestasid vastavalt 32., 23. ja 37. kilomeetril. 24. kilomeetril katkestas ka kreeklaste eelvõistluste kiireim Lavrentis. Louis tõusis 33. kilomeetril liidriks. Selleks ajaks oli talle järele jõudnud Charilaos Vasilakos, kes aga rohkem ei jaksanud ja jäi uuesti maha. Louis edestas teise koha saanud Vasilakost 7.13-ga, mis on olümpiaajaloos maratoni võitja suurim vahe järgnevatega.

Kuulujutud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ei vasta tõele, et kõik välismaalased olid pikamaajooksus täiesti kogenematud. Vastupidi, kõik nad olid kogenud pikamaajooksjad, kuigi päris maratoni polnud nad läbinud.

Pierre de Coubertin kinnitas, et Louis olevat enne starti paastunud ja kogu öö pühapiltide ees palvetanud. Louis seevastu rääkis, et viimasel õhtul enne starti kostitas neid Maratoni linnapea veiniga ja kreeklased hoopis pidutsesid. Väideti, et koidu eel olevat end Louisele ilmutanud Neitsi Maarja ning ennustanud talle võitu.

On spekuleeritud, nagu oleks Louis jooksu ajal hobusest kinni hoidnud või koguni poolelt teelt alustanud. Viimane on siiski ilmne vale: stardis kontrolliti kõiki võistlejaid.

Räägiti, et Louis olevat oma jooksuga taotlenud kuninglikku armuandmist vanglas vaevlevale vennale. Louis pidi avalikult teatama, et ükski tema vend ei ole vangis. Tema sõber Papasymeon küll istus võlavanglas ega saanud lahti.

Enne jooksu räägiti, et võitja ei saa ühtki autasu vastu võtta, sest muidu muutuks ta elukutseliseks ega saaks järgmistel mängudel tiitlit kaitsta. Selles lootuses pakutigi palju auhindu, kuid Louis võttis nad kõik vastu.

Louis olevat saanud 100-drahmise päevasissetuleku kogu eluks. Selline lubadus küll oli, kuid lubaja taganes sellest, kui taipas, et peab hakkama seda täitma.

Louisi auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spyrídon Loúis aukülalisena Berliini olümpiamängudel 1936. aastal.

Prantsuse Instituudi liige Michel Bréal pani võitjale välja hõbekarika. Ka kuningas andis talle karika ja Ioannis Lambros antiikse liua. Üks pankur kinkis 20 000 drahmi, mille eest Louis ostis maatüki. Vene suursaadik kinkis konjakiserviisi, "sest kreeklased korraldasid jooksu türklastevastases vaimus". Üks daam annetas kuldkella, mida ta oli südame kohal kandnud. Üks habemeajaja lubas tal aasta aega tasuta habet ajada. Ühes kõrtsis tohtis ta aasta aega tasuta süüa ja juua (sisuliselt küll mitmel pool mujalgi). Atika Raudtee kinkis talle eluaegse rongipileti. Et Atika pole eriti suur, võrdub see umbkaudu priipiletiga Eestis elektriraudteel. Louisi medal, Bréali karikas ja diplom on säilinud.

Kõige väärtuslikum auhind oli naine. Louis armastas Heleni Kontoid, kelle vanemad olid Amarusionis talupidajad. Enne jooksu olid nad abielu vastu, kuid pärast jäid nõusse. Kaasavara oli 4400 drahmi. Nad abiellusid 18. aprillil 1897. (Samuti on naise auhinnaks saanud hollandi kabetaja Benedictus Springer).

Elu rahvuskangelasena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louisil oli kolm poega: Panagyotis, Giorgios ja Nikos. Heleni jäi peagi haiglaseks, ta põdes suhkruhaigust ja suri 1935. Majanduslikult oli pere viletsal järjel. Louis oli sunnitud müüma oma maad ja tegema juhutöid kivimurdjana ja väljavahina. 1915 rääkis isegi ajakirjandus tema vaesusest. Mais 1925 Louis vahistati süüdistatuna dokumentide võltsimises ja oli vangis kuni jaanuarini 1926, kui mõisteti süütõendite puudumisel õigeks.

1936 osales Louis aukülalisena Berliini olümpiamängudel, kus saavutas suurt publikumenu. Teda pildistati nii eestlaste kui ka Adolf Hitleri kõrval, kuid rahalises mõttes see tulu ei toonud. Oma elu lõpuaastatel sai ta küll tagasihoidlikku toetust riigilt, kuid suri ikkagi vaesuses. Tema matused 27. märtsil 1940 kujunesid riikliku tähtsusega sündmuseks.

Tema nime kannab Ateena olümpiamängude peaaareen O.A.K.A. "Spiros Louis", mis asub just Maroúsi's.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel