Andrei Ždanov

Allikas: Vikipeedia
Andrei Zhdanov cutout.png

Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. vkj/26. veebruar 1896 Ukrainas Mariupolis31. august 1948) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor.

Andrei Ždanov õppis Moskvas, Petrovsko-Razumovski põllumajandusakadeemias.

Poliitiline karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

A. Ždanov ühines bolševikega 1915. aastal. Vene kodusõja ajal oli ta Punaarmees poliittöötaja. Seejärel oli ta 1922. aastast Tveri kubermangu Täitevkomitee esimees ja aastail 1924-1934 ÜK(b)P (Gorki) Nižni Novgorodi kubermangu-, oblasti- ja kraikomitee esimees.

1925. aastal toimunud ÜK(b)P XIV Kongressil valiti A. Ždanov ÜK(b)P KK liikmekandidaadiks, hiljem ÜK(b)P XVI Kongressil ÜK(b)P KK liikmeks, ÜK(b)P XVI Kongressil KK sekretäriks ja ÜK(b)P KK Poliitbüroo liikmekandidaadiks.

Aastail 19341948 oli A. Ždanov ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ning tegeles poliitika- ja ideoloogiaküsimustega.

Aastatel 19391941 ja 19461948 täitis A. Ždanov ÜK(b)P Keskkomitee II sekretäri ülesandeid. Pärast Sergei Kirovi mõrva 1934. aastal sai temast Leningradi parteijuht 19341944, ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee ja linnakomitee I sekretär.

Aastail 19351939 oli A. Ždanov ÜK(b)P Keskkomitee kandidaat, 19391948 ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige.

Tegevus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1940. aasta juunis saadeti ta ÜK(b)P Keskkomitee emissarina Eestisse, et juhendada juunipööret ja Eesti okupeerimist.

Tegevus Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal oli A. Ždanov Leningradi linna kaitsestaabi juht ja Leningradi rinde Sõjanõukogu liige, kindralpolkovnik (1944).

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

A. ŽdanovI sünnikoht Mariupol nimetati Stalini algatusel 1948. aastal ümber Ždanoviks. See nimetus säilis 13. jaanuarini 1989[viide?] (teistel andmetel 1992. aastani[viide?]).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]