Väliskaubandus
 | See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Rahvusvaheline kaubandus. Lisateavet artikli arutelust |
Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine. See on toodete ja teenuste vahetamine kõikide maailma riikide seas. Enamikus riikides esindab selline vahetuskaubandus märkimisväärset osa sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Kuigi väliskaubandus on eksisteerinud läbi ajaloo, on selle majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne tähtsus viimaste sajandite jooksul märgatavalt suurenenud.[1]
Väliskaubanduse eelised[muuda | muuda lähteteksti]
Riik saab tarbeesemeid, mille tootmine selle territooriumil võimalik ei ole. Riik saab neid tooteid, mille tegemine kohapeal oleks väga kallis, odavamalt. Väliskaubandus võimaldab riikidel spetsialiseeruda nende tarbeesemete tootmisele, mille jaoks on riigis sobivad ressursid. See aitab kaasa tööstuse ja põllumajanduse arengule. Välise konkurentsi kartus aitab kaasa kohaliku toodangu kvaliteeti parandamisele ning ennetab kohalikke monopole. Väliskaubandus lähendab eri riikide inimesi.
Ülemaailmse kaubanduse omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Ülemaailmselt kauplemine annab tarbijatele ja riikidele võimaluse avastada uusi turge ja tooteid. Väliskaubanduses on peaaegu kõik tooted: toiduained, riided, varuosad, nafta, juveelid, vein, aktsiad, valuuta ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, konsultatsioonid ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul, on eksport ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on import. Importi ja eksporti arvestatakse riigi kontol jooksvalt maksebilansis.[2]
Industrialisioon, tehnoloogia areng, kaasa arvatud transport, globaliseerumine, rahvusvahelised korporatsioonid ja allhanked mõjutavad kõik suurelt rahvusvahelist kaubandussüsteemi. Rahvusvahelise kaubanduse suurendamine on hädavajalik globaliseerumise jätkusuutlikkuseks. Ilma selleta oleksid riigid piiratud vaid sellega, mida riigisiseselt toodetakse. Väliskaubandus ei erine printsiibipõhiselt sisekaubandusest, sest motivatsioon ja eri poolte käitumine kaubanduslikus mõttes ei muutu fundamentaalselt hoolimata sellest, kas protsess toimub piirisiseselt või -väliselt. Peamine erinevus seisneb selles, et väliskaubandus on tavaliselt kallim kui sisekaubandus. Selle põhjuseks on see, et importimisega käivad üldiselt kaasas lisakulud nagu tollimaks, ajalised maksumused piiripealsete viivituste tõttu ja riikide erinevustega (keel, õigussüsteem, kultuur) seotud maksudega.
Teine erinevus sise- ja väliskaubanduse vahel on, et tootmistegurid nagu kapital ja tööturg liiguvad kergemini riigisiseselt. See tähendab, et väliskaubandus on põhiliselt piiratud vahetamaks pigem tooteid ja teenuseid kui kapitali, tööjõudu või teisi tootmiseks vajalikke tegureid. Toodete ja teenuste kaubandus saab olla asenduseks tootmistegurite kaubanduse puudumisele. Selle asemel, et sisse tuua tootmistegureid, saab riik importida kaupa, mida tootes intensiivselt kasutatakse. Näiteks võib tuua USA töömahukate kaupade impordi Hiinast. Selle asemel, et sisse tuua Hiina töötajaid, impordib USA kaupa, mis on toodetud Hiina tööjõu poolt. 2010. aasta uuring näitas, et väliskaubandus suurenes, kui riik võõrustas immigrantidest tööjõudu, aga mõju kaubandusele vähenes, kui immigrandid integreerusid võõrustavasse riiki.[3]
Väliskaubandus on ka üheks majandusharuks, mis koos rahvusvahelise rahandusega moodustab suurema haru – rahvusvahelise majanduse.
Suuremad ekspordiartiklid[4][5][6][muuda | muuda lähteteksti]
| Toote nimi | Ekspordi müük (mld $) |
|---|---|
| Toornafta | 786,3 |
| Autod | 672,9 |
| Töödeldud naftaõlid | 605,9 |
| Telefoniseadmed | 532,2 |
| Integraallülitused] | 516,7 |
| Autoosad/lisad | 349,2 |
| Ravimid | 322,1 |
| Arvutid, e-lugerid | 320,4 |
| Kuld (survetöötlemata) | 297,1 |
| Naftagaasid | 250,2 |
| Verefraktsioonid (sh antiseerumid) | 127,6 |
| Õhusõidukid ja kosmosesõidukid | 122,4 |
| Arvutiosad ja -lisaseadmed | 121,3 |
| Teemandid | 121,1 |
| Veoautod | 113,4 |
| Isoleeritud juhtmed/kaablid | 112,4 |
| Päikeseenergia dioodid | 112,0 |
| Elektromeditsiiniline varustus | 107,7 |
| Juveelid/vääriskivid | 97,7 |
| Trükimasinad | 93,8 |
| Madalpingelülitid | 93,6 |
| Televiisorid, kuvarid, projektorid | 92,8 |
| Elektrilised muundurid/jõuallikad | 91,7 |
| Vedelkristallist/laser-/optilised tööriistad | 85,0 |
Suurimad väliskaubanduse riigid [7][8][muuda | muuda lähteteksti]
| Koht | Riik | Väliskaubanduse tooted (mld $) | Väliskaubanduse teenused (mld $) | Kogu väliskaubandus (mld $) |
|---|---|---|---|---|
| – | Maailm | 32,180 | 9,415 | 41,595 |
| – | Euroopa Liit | 3,821 | 1,604 | 5,425 |
| 1 | USA | 3,706 | 1,215 | 4,921 |
| 2 | Hiina | 3,686 | 656 | 4,342 |
| 3 | Saksamaa | 2,395 | 571 | 2,966 |
| 4 | Jaapan | 1,252 | 350 | 1,602 |
| 5 | Inglismaa | 1,045 | 520 | 1,565 |
| 6 | Prantsusmaa | 1,074 | 470 | 1,544 |
| 7 | Holland | 1,073 | 339 | 1,412 |
| 8 | Hongkong | 1,064 | 172 | 1,236 |
| 9 | Lõuna-Korea | 902 | 201 | 1,103 |
| 10 | Itaalia | 866 | 200 | 1,066 |
| 11 | Kanada | 807 | 177 | 984 |
| 12 | Belgia | 763 | 212 | 975 |
| 13 | India | 623 | 294 | 917 |
| 13 | Singapur | 613 | 304 | 917 |
| 15 | Mehhiko | 771 | 53 | 824 |
| 16 | Hispaania | 596 | 198 | 794 |
| 17 | Šveits | 572 | 207 | 779 |
| 18 | Taiwan | 511 | 93 | 604 |
| 19 | Venemaa | 473 | 122 | 595 |
| 20 | Iirimaa | 248 | 338 | 586 |
| 21 | Araabia Ühendemiraadid | 491 | 92 | 583 |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Definitsioon".
- ↑ "Balance of payments".
- ↑ Kusum Mundra (2010). ""Immigrant Networks and U.S. Bilateral Trade: The Role of Immigrant Income". Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "Rahvusvahelise kaubanduse statistika". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2017.
- ↑ "Import-eksport".
- ↑ "Väliskaubandus".
- ↑ "Riikide statistika".
- ↑ "Kaubandusstatistika".