Suur Tõll (laev)

Allikas: Vikipeedia
Suur Toll.jpg

Suur Tõll

Ehitaja: Vulcan-Werke, Stettin, Saksa
Vette lastud: 29.12.1913
Pikkus: 75,6 meetrit
Laius: 17,5 meetrit
Süvis: 6,4 meetrit
Veeväljasurve: 4579 tonni
Jõuallikas: Kolm aurumasinat koguvõimsusega 5800 hj (4263 kW)
Kiirus: 15 sõlme
Sõuseade: Kaks sõukruvi ahtris, üks vööris

Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on nimetatud mütoloogilise Saaremaa vägilase Suure Tõllu järgi. Suur Tõll ehitati 1914. aastal Stettinis Saksamaal (1945. aastast Szczecin Poolas) Vulcan-Werke tehases. Oli kümnekonna aasta jooksul tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. Tänapäeval on see maailma suurim algsel kujul säilinud aurik-jäämurdja, samuti ainus säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis. Suur Tõll tähistab 2014. aastal 100. juubelit.

Suur Tõll seisab Tallinnas Lennusadamas, on üsna algupärases seisukorras ajalooline laev ja on avatud külastajaile. Laev kuulub Eesti Meremuuseumile.

Nimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laev on kandnud mitut nime:

  • Tsar Mihhail Feodorovitš (1914–1917)
  • Volõnets (1917–1918)
  • Wäinämöinen (1918–1922)
  • Suur Tõll (1922–1941)
  • Volõnets (1941–1988)
  • Suur Tõll (1988–)

Ehituslugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laev laevatehasenumbri 345 all, anno 1914

1912. aastal kuulutas Venemaa välja hanke Soome lahele aurik-jäämurdja ehitamiseks, mille võitis laevatehas Vulcan-Werke AG. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Laeva nimeks pandi Tsar Mihhail Feodorovitš ning kodusadamaks sai Tallinn.

Suur Tõll Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Esimese maailmasõja puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel. Laev nimetati 8. mail 1917 ümber Veebruarirevolutsioonist tuntud Volõõnia polgu järgi, laeva uus nimi oli Volõnets.

29. märtsil 1918 hõivasid Soome iseseisvuslased laeva Helsingi lähedal ning võtsid selle kokkuleppel laeva komandöri ja juhtkonda kuulunud eestlastega Punalaevastikult ära.

Soome Vabadussõja lõppjärgus 1918. aastal tõi Volõnets korduvalt Tallinnast üle Soome lahe Saksa regulaarväeosi ja relvastust.

28. aprillil 1918 pandi laevale uus nimi Wäinamöinen.

1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike „Põhja Poegade“ rügemendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste jne.

Tartu rahulepingust lähtudes anti 30. novembril 1920 Helsingis laev vormiliselt üle Soomelt Venemaale ja seejärel Venemaalt Eestile. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 anti talle nimeks Suur Tõll.

Eesti Vabariigi lipu all[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur Tõll 1928. aastal.

1925. aastal asendati laeva kõik kuus aurukatelt uutega, mis oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks.

Nõukogude võimu all[muuda | redigeeri lähteteksti]

1940. aastal heisati laeval Nõukogude Liidu lipp. 28. augustil 1941 lahkus Suur Tõll Tallinnast. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond ja 11. novembril 1941 võeti laev Volõnetsi nime all Nõukogude Läänemere-laevastiku koosseisu.

1941. aasta talvel juhtus ka, et jäälõhkujaga sai veetud kalasid. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja Prangli saare kalurid oli jääaluse püügiga kogunud hulga turska. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, siis uuriti ka võimalust viia kalu jäälõhkujaga Tallinna. Laevakapten olla nõustunud ning kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.[1]

25. novembril 1941 sai laeva vööriosa tõsiseid miinikahjustusi.

1951.–1952. aastal oli laev Soomes Raumas Rauma-Repola laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikatelde vastu. Uued õlikatlad valmistas Suurbritannias Hebburn-on-Tyne'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd.

Suur Tõll taasiseseisvunud Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

11. oktoobril 1988 alustas Volõnets teed Lomonossovi sadamast Tallinna.

Eesti Veeteede Amet reserveeris augustis 1991 Suurele Tõllule Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti 7. jaanuaril 1992 üle.[2]

Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule remont Balti Laevaremonditehases.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 337
  2. Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. ISSN 1406-0817

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kuidas Eesti sai "Suure Tõllu". Kaja, 14. mai 1935, nr 112, lk 6.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]