Suur Tõll (laev)
Suur Tõll |
|
| Ehitaja: | Vulcan-Werke, Stettin, Saksa |
| Vette lastud: | 29.12.1913 |
| Pikkus: | 75,6 meetrit |
| Laius: | 17,5 meetrit |
| Süvis: | 6,4 meetrit |
| Veeväljasurve: | 4579 tonni |
| Jõuallikas: | Kolm aurumasinat koguvõimsusega 5800 hj (4263 kW) |
| Kiirus: | 15 sõlme |
| Sõuseade: | Kaks sõukruvi ahtris, üks vööris |
Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on nimetatud mütoloogilise Saaremaa vägilase Suure Tõllu järgi. Suur Tõll on ehitatud aastal 1914 Saksamaa Stettinis (1945. aastast Poola Szczecin) Vulcan-Werke tehases. Oli kümnekonna aasta jooksul tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. Tänapäeval on see maailma suurim originaalsel kujul säilinud aurik-jäämurdja, samuti ainus säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis. Suur Tõll tähistab 2014. aastal 100. juubelit.
Suur Tõll seisab Tallinnas Lennusadamas, on üsna algupärases seisukorras ajalooline laev ja avatud külastajaile. Laev kuulub Eesti Meremuuseumile.
Sisukord |
Nimed [muuda]
Laev on kandnud mitut nime:
- Tsaar Mihhail Fjodorovitš (1914–1917)
- Volõnets (1917–1918)
- Wäinämöinen (1918–1922)
- Suur Tõll (1922–1941)
- Volõnets (1941–1988)
- Suur Tõll (1988–)
Ehituslugu [muuda]
1912. aastal esitas Vene impeerium hanke Soome lahele aurik-jäämurdja ehitamiseks, selle võitis laevatehas Vulcan-Werke AG. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Laeva nimeks pandi Tsaar Mihhail Fjodorovitš ning kodusadamaks sai Tallinn.
Suur Tõll Vabadussõjas [muuda]
Pärast esimese maailmasõja puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel. 8. mail 1917 nimetati ümber: veebruarirevolutsioonist tuntud Volõõnia polgu järgi sai uueks nimeks Volõnets.
29. märtsil 1918 hõivasid Soome iseseisvuslased laeva Helsingi lähedal ning võtsid selle kokkuleppel laeva komandöri ja juhtkonda kuulunud eestlastega Punalaevastikult ära.
Soome Vabadussõja lõppjärgus 1918. aastal tõi Volõnets korduvalt Tallinnast üle Soome lahe Saksa regulaarväeosi ja relvastust.
28. aprillil 1918 pandi laevale uus nimi Wäinamöinen.
1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike „Põhja Poegade“ rügmendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste jne.
Tartu rahulepingust lähtudes anti 30. novembril 1920 Helsingis laev vormiliselt üle Soomelt Venemaale ja seejärel Venemaalt Eestile. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 anti nimeks Suur Tõll.
Eesti Vabariigi lipu all [muuda]
1925. aastal asendati laeva kõik kuus aurukatelt uutega, mis oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks.
Nõukogude võimu all [muuda]
1940. aastal heisati laeval Nõukogude liidu lipp. 28. augustil 1941 lahkus Suur Tõll Tallinnast. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond ja 11. novembril 1941 võeti laev Volõnetsi nime all Nõukogude liidu Balti laevastiku koosseisu.
1941. aasta talvel juhtus ka, et jäälõhkujaga sai transporditud kalasid. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja Prangli saare kalurid oli jääaluse püügiga hulga turska kogunud. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, siis uuriti ka võimaluse kohta kalu jäälõhkujaga Tallinna viia. Laevakapten olla nõustunud ja kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.[1]
25. novembril 1941 sai laeva vööriosa tõsiseid miinikahjustusi.
1951.–1952. aastal oli laev Soomes Raumas Rauma-Repola laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikateldega. Uued õlikatlad valmistas Suurbritannias Hebburn-on-Tyne'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd.
Suur Tõll taasiseseisvunud Eestis [muuda]
11. oktoobril 1988 alustas Volõnets teed Lomonossovi sadamast Tallinna.
Eesti Veeteede Amet reserveeris augustis 1991 Suurele Tõllule Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti üle 7. jaanuaril 1992[2].
.jpg)
Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule remont Balti Laevaremonditehases.
Viited [muuda]
- ↑ Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 337
- ↑ Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. ISSN 1406-0817
Kirjandus [muuda]
- Kuidas Eesti sai "Suure Tõllu". Kaja, 14. mai 1935, nr 112, lk 6.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suur Tõll (laev) |
