John Maxwell Coetzee

John M. Coetzee, 2006

John Maxwell Coetzee (sündinud 9. veebruaril 1940) on üks tähtsamaid Lõuna-Aafrika kirjanikke. Ta kirjutab inglise keeles.

2. oktoobril 2003 määrati talle neljanda aafriklasena Nobeli kirjandusauhind kui kirjanikule, kes "arvututes maskides kujutab kõrvalseisja üllatavat kaasahaaratust".

John Michael Coetzee (hiljem vahetas ta oma teise eesnime ära) sündis Kaplinnas. Ta on saksa-inglise päritolu. Vanemad saatsid ta ingliskeelsesse kooli.

Tema noorus möödus Kaplinnas ja Worcesteris. Ta õppis Kaplinna ülikoolis ning lõpetas selle matemaatika (bakalaureusekraad 1961) ja inglise filoloogia (bakalaurusekraad kiitusega 1960, magistrikraad 1963) alal.

1960. aastate alguses kolis ta Inglismaale, kus ta 1962–1965 töötas IBM-is programmeerijana. Tema tolleaegsed kogemused väljenduvad raamatus "Noorpõlv" (2002).

Seejärel asus ta USA-s Texase ülikoolis Austinis doktorandina kirjandust õppima. 1969 kaitses ta doktoritöö Samuel Becketti proosast. Kuni 1983. aastani õpetas ta New Yorgi osariigi ülikoolis Buffalos inglise keelt ja ingliskeelset kirjandust.

1984 naasis ta Lõuna-Aafrikasse, saades Kaplinna ülikooli ingliskeelse kirjanduse professoriks.

Ta on õpetanud ka Harvardi ülikoolis ja John Hopkinsi ülikoolis (Baltimore'is).

2002 läks ta pensionile ning kolis Austraaliasse Adelaide'i, kus ta sai Adelaide'i ülikooli inglise filoloogia osakonna au-uurijaliikmeks. Aastast 2002 on ta ka Chicago ülikooli Distinguished Service Professor.

Coetzee on esimene kirjanik, kes sai Bookeri auhinna kaks korda: raamatu "Michael K elu ja aeg" eest 1983 ja raamatu "Häbi" eest 1999. Soovides vältida avalikkuse tähelepanu, ei ilmunud ta auhindu vastu võtma.

Peale romaanide on ta avaldanud kriitikat (muuhulgas ajakirjas New York Review of Books) ja tõlkeid.

1974 avaldas ta oma esimese jutustuse "Dusklands". Selles tõmbas ta paralleele ameeriklaste vahel Vietnamis ja Lõuna-Aafrika afrikanderite vahel.

Tema teosed on alati selgelt seotud tema kodumaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad kõrgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse. Üksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest üldse. Tema loomingu üks põhimotiiv on apartheid.

Romaani "Südamaal" põhjal vändati prantsuse film "Tolm" (1985), mis sama aasta Venezia filmifestivalil võitis Hõbelõvi.

Nobeli kirjandusauhinna kandidaatide seas oli Coetzee mitu aastat.

Coetzeele meeldivad Tour de France ning jalgratturid Lance Armstrong ja Jan Ullrich, luuletaja Tomas Tranströmer ning helilooja Johann Sebastian Bach.

Tunnustused

• 1980 Central News Agency Literary Award (Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgeim kirjandusauhind) raamatu "Barbarite ootel" eest
• 1983 ja 1999 Bookeri auhind
• Lannan Award for Fiction
• The Irish Times International Fiction Prize
• Jeruusalemma auhind
• Rahvaste Ühenduse kirjandusauhind
• Chevalier dans l’Ordre des Arts et des Lettres
• 2003 Nobeli kirjandusauhind

Raamatud

• "Dusklands" (Johannesburg 1974; kaks novelli: "The Vietnam project"; "The Narrative of Jacobus Coetzee"
• "In the Heart of the Country" ("Südamaal"; London 1977; Lõuna-Aafrika motiivid; USA-s pealkirja all "From the Heart of the Country")
• "Waiting for the Barbarians" ("Barbarite ootel"; London 1980; eesti keeles 1989 Enn Soosaare tõlkes)
• "The Life and Times of Michael K" ("Michael K elu ja aeg"; London 1983)
• "Foe" (London 1986; "Robinson Crusoe" ainetel)
• "White Writing: on the Culture of Letters in South Africa" (New Haven 1988; esseed)
• "Age of Iron" ("Rauaaeg"; London 1990; Lõuna-Aafrika motiivid)
• "Doubling the Point: Essays and Interviews" (Cambridge (Massachusetts) 1992; esseed)
• "The Master of Petersburg" ("Peterburi meister"; London 1994; romaan)
• "Giving Offense: Essays on Censorship" (Chicago 1996; esseed)
• "Boyhood: Scenes from Provincial Life" ("Poisipõlv: stseenid provintsielust"; London 1997)
• "What is Realism?" (Bennington 1997; essee)
• "Disgrace" ("Häbi"; London 1999; eesti keeles Vagabund 2003, Vladimir Indriksoni tõlge, värsid Harald Rajamets; tegevus toimub üksildases talus Lõuna-Aafrikas)
• "The Lives of Animals" (Princeton 1999)
• "The Humanities in Africa = Die Geisteswissenschaften in Afrika" (München 2001)
• "Stranger Shores: Literary Essays, 1986–1999" (London 2001; esseed)
• "Youth" ("Noorpõlv"; London 2002)
• "Elizabeth Costello: Eight Lessons" (London 2003; essee ja ilukirjanduse piiril)

Välislingid

• Raamatu "Barbarite ootel" tutvustus
• Raamatu "Häbi" tutvustus
• Kirjaniku tutvustus Nobeli auhinna saamise puhul; fotoportree Enn Soosaare, Vladimir Indriksoni ja Krista Kaera kommentaarid
• [1] Rootsi Akadeemia kommentaar
• Fotoportree
• Nobeli auhinna võitmise puhul
• Nobeli auhinna puhul

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo