Kesklinna linnaosa

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Kesklinna linnaosa)
 See artikkel räägib Tallinna linnaosast; teiste eesti linnade linnajagude kohta vaata artiklit Kesklinn

Kesklinna linnaosa


Pindala: 30,6 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 69 452 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2272 in/km²
Kaart

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Seisuga 1. jaanuar 2018 oli linnaosas registreeritud 63 559 alalist elanikku. Kesklinna vanem alates 14. septembrist 2020 on Monika Haukanõmm[3].

Haldusala[muuda | muuda lähteteksti]

Kesklinna linnaosas on järgmised asumid: Aegna, Juhkentali, Kadriorg, Kassisaba, Keldrimäe, Vanalinn, Kitseküla, Kompassi, Luite, Maakri, Mõigu, Raua, Sadama, Sibulaküla, Südalinn, Tatari, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Veerenni ja Ülemistejärve.

Kesklinna haldusalasse kuulub ka Aegna saar.

Kaart
Kesklinna asumid

Linnaosa pindala on 30,6 km2, millest 9,75 km2 moodustab Ülemiste järv ja 2,9 km2 Aegna saar.

Rahvastik
Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[4]
2003 42 196
2004 44 205
2005 45 652
2006 46 180
2007 46 041
2008 47 671
2009 48 158
2010 48 646
2011 50 182
2012 51 308
2013 52 820
2014 55 750
2015 57 908
2016 59 886
2017 61 646
Kortermajad Luha tänaval

Rahvastikuregistri andmetel oli 2011. aasta 2. jaanuari seisuga Kesklinna linnaosa elanikest rahvuselt eestlasi 71,7%, venelasi 21,6%, ukrainlasi 1,7%, valgevenelasi 0,8%, soomlasi 0,9%, juute 0,7%, 0,2% tatarlasi ja teisi 2,4%.[5]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kesklinna linnaosas 46 494 elanikku, neist eestlasi 34 956 (75,18%).[6]

Hobujaama trammipeatus
Elamu Tallinnas Kiriku 2, 18.–19. sajand

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna kesklinna teadlik kujundamine algas Vene tsaariajal 19. sajandil. Kivisilla eeslinn oli siis kõige tähtsam ala, paiknedes Härjapea jõe keskjooksul; Maakri tänav oli paralleelne Härjapea jõega. 1857. aastast pärast Tallinna väljaarvamist Venemaa kindluste nimekirjast võis Tallinnas hakata ehitama kivimaju. Praegune Tallinna keskosa hakkas välja kujunema 20. sajandi alguses. Kuna Tallinna linnaelanike arv oli üle 100 000, oli linna üldplaani valmistamine vastavalt Venemaa keisririigi seadusandlusele kohustuslik.

1910. aastal korraldati ümber kesklinna peaväljak Peetri plats, 1912–1913 toimus linna üldplaani kavandite rahvusvaheline võistlus.

1927. aastal suleti seni avatud Härjapea jõgi tunnelisse ja 1936. aastal võeti vastu Tallinnas ehitusmäärus, mis kohustas koostama südalinna tänavate ruumilise mõju projekte (Estonia puiesteel, Sakala, Kaupmehe, Liivalaia, Pronksi, Imanta, Tatari ja Kentmanni tänaval).

Pärast taasiseseisvumist on Tallinna kesklinna kerkinud hulgaliselt kõrghooneid: 30-korruseline hoone aadressiga Maakri 19; 30-korruselised kaksiktornid Tornimäe 3 ja Tornimäe 7; 30-korruseline Rävala puiestee 3; 22-korruseline City Plaza; Maakri Maja, Maakri 36.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 11.12.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 24.07.2023.
  3. "Kesklinna vanemaks nimetati Monika Haukanõmm". 9. september 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2020.
  4. Tallinna rahvastikuregistri järgi
  5. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  6. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]