Šotimaa kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Šotimaa kuningriik
9. sajand––1707
Flag of Scotland.svg Royal Coat of Arms of the Kingdom of Scotland.svg
Šotimaa kuningriigi lipp Šotimaa kuningriigi vapp
Kingdom of Scotland.PNG
Šotimaa kuningriik
Riigipea Šotimaa kuningas
Pealinn Edinburgh

Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin kuni 1707. aastani.

Suurbritannia saare põhjaosas asunud Šotimaa kuningriigi ajalugu oli tihedalt seotud viikingite invasiooniga viikingiajal: 838. aastal vallutasid viikingid Norramaalt Iirimaal Dublini ning asutasid seal skandinaavlaste kuningriigi, ca. 850 algas viikingite asumine ja kolonisatsioon Põhja-Šotimaale, Orkneyle, Shetlandi ja Hebriidide saartele. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla, kui gaelide Dal Riata kuningriik ühendati piktide riigiga.

937. aastal peeti maha Brunanburhi lahing, kus Anglosaksi Inglismaa kuningas (924–939) kuningas Æthelstan purustas gaelide Alba, brittide Strathclyde'i ja normannide Dublini kuningriigi ühise väe.

1016. või 1018. aastal peeti maha Carhami lahing šotlaste ja Northumbria anglosakside vahel, millega Šotimaa väidetavalt võitis endale Lothiani alad. Enamvähem samal ajal ühendati ka Strathclyde'i kuningriik Šotimaa kuningriigiga.

1093. aastal toimus Alnwicki lahing, kus Northumbria jarl Robert de Mowbray purustas Šotimaa kuninga Máel Coluim (Malcolm III) väe.

1138. aastal tungis Šoti kuningas Dabíd (David I) kodusõtta kistud Inglismaale, võitis Clitheroe lahingus, kuid sai seejärel lüüa Northallertoni lahingus.

1174. aastal peeti Šoti ja Inglise vägede vahel uus Alnwicki lahing, kus Inglismaa sisetülidesse sekkunud Šoti kuningas William I langes vangi, Inglise kuningas Henry II okupeeris Šotimaa ja Šoti kuningas oli sunnitud tunnistama end Londoni vasalliks. Falaise leping, mille kaks kuningat 1175. aastal omavahel sõlmisid, oli suurimaid alandusi Šotimaale.

Norra ülemvõim Põhja-Šotimaal[muuda | muuda lähteteksti]

Hebriidid ja Man kuulusid norralastele juba sajandeid, ametlikult läksid need Norra valdusse 1098. aastal mil Šotimaa kuningas Edgar need Norra kuningas (10931103) Magnus Paljasjalale andis. Saared tekitasid pidevalt pingeid Norra kuningriigi ja Šotimaa vahel ning korduvalt jõuti ka sõjalise konfliktini.

Šotimaa kuningas Alexander III kuulutas 1262 Norrale sõja, et vallutada kõik Briti saarte lähedal asuvad väiksemad saared, sealhulgas Shetlandi ja Orkney saared. 1263. aastal toimus Largsi lahing, mille norralased kaotasid. 1266 sõlmiti Perthi rahu, millega Norra tunnustas Orkney ja Shetlandi kuulumist Šotimaale. Perthi lepingu järgi läksid Hebriidid ja Mani saar Šotimaa kontrolli alla. Norra sai vastutasuks korraga 4000 marka hõbedat ning lisaks pidi Šotimaa tasuma igal aastal veel 100 marka (maksmine lõppes 14. sajandil).

Šoti iseseisvussõda[muuda | muuda lähteteksti]

1296. aastal anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. Sõja iidoliks tõusnud, kuid vangi langenud William Wallace hukati küll 1305. aastal Londonis, kuid otsustava võidu sai Robert I 1314. aastal, kui šotlased lõid Inglise vägesid Bannockburni lahingus, keda juhtis Edward II. 1328. aastal sõja lõpetanud Edinburgh-Northamptoni rahuleping taastas ka Šoti iseseisvuse.

Aastatel 1332–1357 peetud teine Šoti iseseisvussõda kasvas välja võimuvõitlusest Šotimaal, kus David II Bruce oli sunnitud otsima liitu Prantsusmaal, Inglise vägede jõul Edinburghis troonile tõstetud Edward Balliol loobus aga hiljem troonist Inglise kuninga Edward III kasuks. Viimane tunnistas lõpuks David II õigust Šoti troonile suure rahasumma vastu.

1512. aastal kuulutas Inglise kuningas Henry VIII sõja Prantsusmaale, viimase liitlasena tungis Šoti kuningas (1488–1513) James IV Stuart Inglismaale. Henry VIII alustas 1513. aastal koos keiser Maximilian I ja äia Fernando II-ga Cambrai liiga raames sõda kuningas Louis XII vastu. Sõjas langes Šoti kuningas James IV Stuart Flodden Fieldi lahingus 1513. aastal. 1541. aastal puhkes sõda uuesti, kui Šoti kuningas (1513–1542) James V tungis Inglismaale ja sai lüüa Solway Mossi lahingus 1542. aastal.

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia sõjad., Cambrai liiga sõda (1508–1516)

Šoti- ja Inglismaa ühinemisprotsess[muuda | muuda lähteteksti]

Mary Stuart vangistuses umbes 1578

Šotimaa kuninganna (15421567) Mary Stuart sündis Šotimaa kuninga James V ja Marie de Guise'i peres. Kuna James V suri nädal hiljem, siis 6-päevaselt (reaalselt küll 1561. aastast) sai Mary Šotimaa kuningannaks. Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Prantsusmaal kuningas Henri II õukonnas. Aastal 1558 abiellus hilisema kuninga François II-ga, kes 1560 suri. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis ta Hispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat Elizabeth I-st. 1565. aastal abiellus Mary oma nõo Henry Stuarti ehk lord Darnleyga. Mary Stuart ja lord Darnley olid aga Margaret Tudori (Inglismaa kuninga Henry VII ja tema abikaasa Yorki Elizabethi vanim tütar, kes aastal 1503 abiellus ta Stuartite dünastiast Šotimaa kuninga James IV-ga) järeltulijatena Inglise trooni pärijad ja 1566. aastal sündis tulevane Šotimaa kuningas James VI. Mary Stuarti valitsusajal kasvasid pidevalt pinged ka Šotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel. 1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. 1567. aasta juunis puhkes Šotimaal Mary-vastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1-aastane.

Šotimaa kuningas James VI (1567–1625) ja Inglismaa kuningas (1603–1625) James I 1610. aasta paiku

Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse, vandenõus tappa Elizabeth I, süüdi. Mary Stuart hukati 1587. Mary poeg, Šotimaa kuningas James VI (1567–1625) jõudis aga 1603. aastal, pärast järglasteta Elizabethi surma, James I nime all ikkagi ka Inglismaa troonile.

1603. aastast olid Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik personaalunioonis (Inglismaa ja Šotimaa monarhide valitsemise all. 1707. aasta Act of Unioniga ühendati kuningriigid Suurbritannia kuningriigiks (1707–1801).

Šotimaa monarhid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Valitsemise aeg Märkused
Alpini dünastia
Kenneth I McAlpin 843858
Donald I 858862 Kenneth I vend
Constantine I 862877 Kenneth I poeg
Aedh 877878 Kenneth I poeg
Eochaid 878889 Aedhi õepoeg, valitses koos Giriciga
Giric 878889 Aedhi nõbu, valitses koos Eochaidiga
Donald II 889900 Constantine I poeg
Constantine II 900943 Aedhi poeg
Malcolm I 943954 Donald II poeg
Indulf 954962 Constantine II poeg
Dubh 962966 Malcolm I poeg
Culen 966971 Indulfi poeg
Kenneth II 971995 Malcolm I poeg
Constantine III 995997 Culeni poeg
Kenneth III 9971005 Dubhi poeg
Malcolm II 10051034 Kenneth II poeg
Duncan I 10341040 Malcolm II lapselaps
Macbeth 10401057 Malcolm II lapselaps
Lulach 10571058 Kenneth III lapselaps
Dunkeldi dünastia
Malcolm III 10581093 Duncan I poeg
Donald III 10931094
10941097
Duncan I poeg
Duncan II 1094 Malcolm III poeg
Edgar 10971107 Malcolm III poeg
Alexander I 11071124 Malcolm III poeg
David I 11241153 Malcolm III poeg
Malcolm IV 11531165 David I lapselaps
William I 11651214 David I lapselaps
Alexander II 12141249 William I poeg
Alexander III 12491286 Alexander II poeg
Margaret 12861290 Alexander III lapselapselaps
Ballioli dünastia[1]
John Balliol 12921296 David I lapselapse-lapselapselaps
Bruce'i dünastia[2]
Robert I 13061329 David I lapselapse-lapselapselapselaps
David II 13291371 Robert I poeg
Ballioli dünastia[3]
Edward Balliol 13321338 John Ballioli poeg
Stuarti dünastia[4]
Robert II 13711390 Robert I lapselaps
Robert III 13901406 Robert II poeg
James I 14061437 Robert III poeg
James II 14371460 James I poeg
James III 14601488 James II poeg
James IV 14881513 James III poeg
James V 15131542 James IV poeg
Mary I 15421567 James V tütar
James VI 15671625 Mary I poeg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kui Margaret suri, polnud kindlat troonipärijat. Inglismaa kuningas Edward I pani troonile temast sõltuva John Ballioli.
  2. Ballioli ülestõusuga algas Šoti iseseisvussõda ja selle ajal sai uueks kuningaks Inglismaa soosik Robert Bruce.
  3. Vahepeal nõudsid trooni mõlemad: Edward Balliol ja David II.
  4. Robert Stewart muutis dünastia nime Stuartiks (Stewarti prantsuspärane hääldus).