Dominioon

Allikas: Vikipeedia

Dominioon oli osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik.

Kanada kasutas dominiooni õigust aastast 1867, Austraalia aastast 1901 ning Uus-Meremaa aastast 1907.[1]

Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale.[2] Aastal 1926 lisandus sellele deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks Briti impeeriumi koosseisus.[3] See deklaratsioon sai seadusliku aluse (Westminsteri statuut) aastal 1931.[4] Dominioonide parlamendid muutusid Briti seadusandluslikust kontrollist sõltumatuks ning võisid tühistada Briti seadused. Samuti ei saanud Suurbritannia parlament vastu võtta seadusi nende heakskiiduta.[5]

Dominioonidel olid oma parlament, valitsus ja kohtusüsteem.

Dominioonide hulka kuulusid:

  • Kanada 1867–1953
  • Austraalia 1901–1953
  • Uus-Meremaa 1907–1953
  • Newfoundlandi dominioon 1907–1949
  • Lõuna-Aafrika Unioon 1910–1953
  • Iiri Vaba Riik 1922–1949
  • India 1947–1950
  • Pakistan 1947–1953
  • Tseilon 1948–1953

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]