Iiri Vaba Riik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Iiri Vaba Riik


Saorstát Éireann
1922–1937
Valitsusvorm unitaarriik
põhiseaduslik monarhia
Pealinn Dublin
Religioon

1926. aasta seisuga:

Riigikeeled iiri keel
Peamised keeled iiri keel, inglise keel
Rahaühik Suurbritannia naelsterling (1922–1927)
Saorstáti nael (1928–1937)
Ajavöönd UTC
Eelnev Järgnev
Iirimaa Iiri Vabariik
Flag of the Lord Lieutenant of Ireland.svg Lõuna-Iirimaa
 Iirimaa

Iiri Vaba Riik (iiri keeles Saorstát Éireann; 6. detsember 1922 – 29. detsember 1937) oli riik, mis loodi 1922. aasta detsembris aasta varem sõlmitud Suurbritannia-Iiri lepingu jõustumisel. Leping lõpetas kolm aastat kestnud Iiri vabadussõja 1919. aastal välja kuulutatud revolutsioonilist Iiri Vabariiki esindanud Iiri Vabariikliku Armee (IRA) ja Briti krooni vägede vahel.[1]

Riik asutati Briti impeeriumi dominioonina, mis hõlmas 26 32-st Iiri krahvkonnast. Ülejäänud kuuest krahvkonnast koosnev Põhja-Iirimaa jäi talle lepingus võimaldatud valiku kohaselt jätkuvalt Suurbritannia koosseisu. Uue riigi eesotsas oli Briti monarhhi esindav kindralkuberner ja täitevnõukogu (Ard-Chomhairle). Täitevnõukogu esimeseks presidendiks (s.o riigi peaministriks) sai W. T. Cosgrave. Parlamendina tegutses Oireachtas, mille alakoda nimetati Dáil Éireann'iks ja ülemkoda Seanad Éireann'iks. Üsna pea kujunes poleemiliseks lepingus ettenähtud protseduur, mille järgi pidid parlamendiliikmed ametisse astudes vanduma truudust Vaba Riigi põhiseadusele ja lisaks Briti kuningale. Lepinguga rahulolematud poliitilised jõud keeldusid seepeale parlamendi töös osalemast, lepingu pooldajad moodustasid aga Cumann na nGaedheal nime kandva partei ning valitsesid aastatel 1922–1927 riiki enamusvalitsusega ning 1932. aastani vähemusvalitsusega.

Esimestel kuudel puhkes riigis Iiri kodusõda, milles võitlesid valitsusele lojaalne Rahvusarmee ja eelmainitud leppele vastu olnud IRA fraktsioonid, kes ei tunnistanud ka uue riigi legitiimsust. Sõda lõppes 1923. aasta mais valitsusvägede võiduga, ehkki lepinguvastaseid ühendav Sinn Féin partei keeldus jätkuvalt parlamendi töös osalemast, mistõttu jäi ainsaks opositsiooniparteiks võrdlemisi väike Tööerakond. 1926. aastal püüdis senine Sinn Féin juht Éamon de Valera erakonna seisukohta muuta, kuid vanameelsete vastuseisu tõttu see ebaõnnestus. Seepeale asutas de Valera koos oma toetajatega uue Fianna Fáili partei, mis sai 1927. aasta valimiste tagajärjel parlamenti ning moodustas 1932. aasta valimiste järel ka uue valitsuse.

1931. aastal loovutas Suurbritannia parlament Westministeri statuudiga sisulise poliitilise võimu impeeriumi dominioonide üle, mis tagas Iiri Vaba Riigile autonoomia.

De Valera tühistas võimule saades truudusvande Briti monarhile ning pidas Suurbritanniaga kaubandussõda. 1937. aastal võeti rahvahääletusel tulemusena vastu uus põhiseadus, millega nimetati riik ümber Iirimaaks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]