Moldova (piirkond)

Ajalooline Moldova

Moldova on ajalooline piirkond Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahelisel alal, mis tänapäeval jääb Moldova, Rumeenia ja Ukraina aladele.

Tänapäeval nimetatakse Moldovaks ka Rumeenia regiooni.

Moldova vabariik

Nimi ja etümoloogia

 Pikemalt artiklis Moldova etümoloogia

Algne ja lühiealine viide piirkonnale oli Bogdania, Bogdan I järgi, kes oli üks vürstiriigi asutajaid. Nimed Moldaavia ja Moldova on tuletatud Moldova jõe nimest; kuid etümoloogia pole teada ja siin on mitu varianti:

• Dimitrie Cantemiri teoses "Descriptio Moldaviae" mainitud legend seob selle Marmaatia vojevoodi Dragoș I tarvajahiga ja tagaaetava tähemärgiga sõnniga. Dragoșt saatis tema emane hagijas Molda; kui nad jõudsid tundmatu jõe kaldale, jõudis Molda elajale järele ja see tappis ta. Koera nimi anti jõele ja see laienes riigile.
• vanasaksa Molde tähendas "karjääri"
• gooti Mulda (𐌼𐌿𐌻𐌳𐌰) tähendas "tolmu", "pori", mis viitab jõele.
• slaavi etümoloogia (-ova on üsna tavaline slaavi sufiks), markeerides slaavi omastava vormi lõppu, tähistades omandit, peamiselt naissoost nimisõnadel (s.t "Molda oma").
• maaomanik Alexa Moldaowiczi on 1334. aasta dokumendis mainitud kohaliku bojaarina Bolesław-Jerzy II teenistuses; see tõendab nime kasutamist enne Moldova riigi loomist ja võib olla piirkonna nime allikas.

Mitmes varajases viites on "Moldova" kombineeritud kujul Moldo-Valahhia (samal viisil võis Valahhia olla Hungro-Wallachia). Osmanitürgi viited Moldovale on Boğdan Iflak (tähendab "Bogdani Valahhia") ja Boğdan (ja vahetevahel Kara-Boğdan – "Must Bogdaania"). Vaata ka nimesid teistes keeltes.

Mõni piirkonna nimi teises keeles: prantsuse: Moldavie, saksa: Moldau, ungari: Moldva, vene: Молдавия, Moldavija, türgi: Boğdan Prensliği, kreeka: Μολδαβία.

Ajalugu

Esiajalugu ja antiik

 Pikemalt artiklis Kagu-Euroopa esiajalugu

 Pikemalt artiklis Cucuteni-Tripilja kultuur

 Pikemalt artiklis Geedid

 Pikemalt artiklis Daaklased

 Pikemalt artiklis Kostobokid

 Pikemalt artiklis Karpid

 Pikemalt artiklis Daakia

 Pikemalt artiklis Daakia sõjad

 Pikemalt artiklis Dacia provints

Varakeskaeg

 Pikemalt artiklis Rumeenlaste päritolu

 Pikemalt artiklis Rumeenia varakeskajal

Moldova asukad olid kristlased. Arheoloogilised tööd paljastasid 5. sajandist pärit kristliku nekropoli jäänused Mihălășenis Botoșani maakonnas. Palvetamiskoht ja hauad olid kristlike omadustega. Palvetamiskoht oli ristkülikukujuline, küljepikkustega 8 ja 7 m. Sarnane nekropol ja palvetamiskoht on leitud Nicolinast Iașis.

Bolohoveene, valahhe, on mainitud Ipatjevi kroonikas 13. sajandist. Kroonika näitab, et see maa piirneb Halõtši, Volõõnia ja Kiievi vürstiriigiga. Arheoloogilised uuringud on kindlaks teinud ka 13. sajandi kindlustatud asulate asukohad selles piirkonnas. Alexandru V. Boldur tegi kindlaks Voscodavie, Voscodavti, Voloscovti, Volcovti, Volosovca ning muud linnad ja külad Nistru/Dnestri ja Nipru/Dnepri jõgede keskjooksude vahel. Bolohoveenid kadusid kroonikatest pärast lüüasaamist aastal 1257 Daniil Romanovitši vägedelt.

13. sajandi alguses esines enamusel piirkonna territooriumil kõrvuti valahhidega võimalik Halõtši slaavi-valahhi vasallriik Brodnikud (1216. aasta paiku on Brodnikuid mainitud Suzdali teenistuses).

Halõtši ja Brodnikute vahelisel piirialal tapeti 11. sajandil viiking Rodfos valahhide poolt, kes arvatavasti petsid teda. Aastal 1164 võeti umbes samas piirkonnas valahhi karjaste poolt vangi tulevane Bütsantsi keiser Andronikos I Komnenos.

Kõrgkeskaeg

 Pikemalt artiklis Moldova asutamine

 Pikemalt artiklis Rumeenia keskajal

 Pikemalt artiklis Transilvaania keskajal

 Pikemalt artiklis Valahhia keskajal

 Pikemalt artiklis Moldova vürstiriik

Vaata ka

• Bessaraabia
• Moldova