Teedevõrk
Teedevõrk on mingis piirkonnas omavahel ühendatud teed. Teedevõrku kuuluvad ka teerajatised, näiteks sillad ja viaduktid.
Teedevõrk koos raudteede võrgu, veeteede ja lennujaamadega moodustab transpordisüsteemi.
Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti teedevõrk ja selles toimunud muutused enne Rootsi aja lõppu ei ole täpselt teada, kuna säilinud kaarte on vähe ja need ei ole eriti täpsed. Ajaloolise teedevõrgu tunnus oli eri teede kasutamine talvel ja suvel.[1] Osa tänapäeva teelõike on juba muinasajast alates kasutuses olnud.[2]
Eesti teedevõrgu kogupikkus oli 2012. aasta alguse seisuga 58 487 kilomeetrit, sellest 16 443 kilomeetrit riigimaanteid ning 23 647 kilomeetrit kohalikke teid. Lisaks veel era- ja metsateed. Kõige pikema teedevõrguga omavalitsus on Tallinna linn (ligi 883 km), järgneb Märjamaa vald. Kõige vähem teid on Ruhnu vallas (1,7 km).[3] Teede kohta kogub, säilitab ja avalikustab andmeid riiklik teeregister, mida peab Maanteeamet.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Teedevõrk kujunes peamiselt kunagistele suveteedele" Järva Teataja, 29.04.2012
- ↑ "Eesti teedevõrk sisaldab tänini muinasaegseid maanteid" Postimees, 4. august 2009
- ↑ "Suure teedevõrguga valla juht: mis viga oleks hooldada mõnd kilomeetrit teid" eestielu.ee, 17. november 2012
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tõnu Raid, "Eesti teedevõrgu kujunemine" Tallinn, Punnpaap, 2005, ISBN 9789949132287