Moldova haldusjaotus
Moldova Vabariigi haldusjaotus on Moldova territooriumi administratiivne jaotus, mille järgi hallatakse Moldova alasid. Praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb Moldova kaheks haldustasemeks. Esimese haldustaseme üksused moodustavad Moldova 32 rajooni (raion), Chisinau ja Balti omavalitsuslikud linnad ning kaks autonoomset territoriaalüksust (unitate teritorială). Teise haldustaseme moodustavad omavalitsusega linnad (municipi) ja maakonnalinnad (orașe), kommuunid (comune) ja külad (sate). Need haldusüksused toimetavad peamiselt kohalikul tasandil.[1]
Praegune haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene haldustase
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige suuremad haldusüksused Moldovas on rajoonid, mida riigis kokku on 32. Moldova rajoonid on järgmised:[2]
- Anenii Noi rajoon
- Basarabeasca rajoon
- Briceni rajoon
- Cahuli rajoon
- Cantemiri rajoon
- Călărași rajoon
- Căușeni rajoon
- Cimișlia rajoon
- Criuleni rajoon
- Dondușeni rajoon
- Drochia rajoon
- Dubăsari rajoon
- Edineț rajoon
- Fălești rajoon
- Florești rajoon
- Glodeni rajoon
- Hîncești rajoon
- Ialoveni rajoon
- Leova rajoon
- Nisporeni rajoon
- Ocnița rajoon
- Orhei rajoon
- Rezina rajoon
- Rîșcani rajoon
- Sîngerei rajoon
- Soroca rajoon
- Strășeni rajoon
- Șoldănești rajoon
- Ștefan Vodă rajoon
- Taraclia rajoon
- Telenești rajoon
- Ungheni rajoon
Moldova autonoomsed territoriaalüksused on Gagauusia ja Stînga Nistrului. Keskalluvusega linnad, mis omaette haldusüksuse Moldovas moodustavad, on Bălți, Benderi ja Chișinău linnad.[1][2]
Teine haldustase
[muuda | muuda lähteteksti]Teise haldustaseme moodustavad Moldovas 65 linna (orașe), millest 13 on omavalitsusliku staatusega (municipi) ning kommuunid (comune) ja külad (sate), mida Moldovas on kokku 917. Omavalitsusliku staatusega linnad on:[1][3][4]
Arengupiirkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks haldusüksustele võttis Moldova 2006. aastal Euroopa Arenguagentuuride Assotsiatsiooni toel vastu regionaalarengu seaduse, millega loodi kuus arengupiirkonda. Piirkondade eesmärgiks on edendada kohalikku rahastamispoliitikat, meelitada riiki investeeringuid ning tagada kestev areng. Piirkonnad on põhjapiirkond, keskpiirkond, lõunapiirkond, Chisinau, Transnistria ning Gagauusia ATÜ. Piirkondasid arendadakse kolmekaupa – näiteks sai 2010–2012 peamiselt tähelepanu põhja-, lõuna- ja keskpiirkonnad ning 2012–2019 Chisinau, Transnistria ning Gagauusia.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast iseseisvumist oli Moldova aastail 1991–1998 jagatud 10 linnaks ja 40 piirkonnaks.[6] Pärast kokkuleppe saavutamist lisandus 1995. aastal 51. haldusüksusena ka Gagauusia.[2]
Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova kaheks territoriaalüksuseks (Stînga Nistrului, Gagauusia), üheks keskalluvusega linnaks (Chișinău) ja üheksaks maakonnaks (județ). 1999. aastal moodustati bulgaarlaste jaoks 10. Taraclia maakond, mis moodustati osast Cahuli maakonnast.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Moldova". Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2022. Vaadatud 11. juunil 2022.
- 1 2 3 4 "Districts of Moldova". statoids.com. Vaadatud 16. augustil 2026.
- ↑ "Moldova va avea opt municipii noi". Radio Chisinau. 03.11.2016. Municipii arv.
- ↑ "Cities and Villages". Travel Moldova. Linnade arv. Vaadatud 11. juunil 2022.
- ↑ Anatolie, Carbune. "Regional Development Agencies in the Republic of Moldova" (PDF). European Association of Develompent Agencies. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2023. Vaadatud 11. juunil 2022.
- ↑ Crowther, William E.; Fedor, Helen (1995). Belarus and Moldova: country studies (inglise). Library of Congress Cataloging-in-Publication Data. Lk 93-205.