Konstantin Wilcken
Konstantin Wilcken oli Eesti arhitekt ja ehitusmeister.
Konstantin Wilcken oli ehituskontori juhataja, kes ehitas eelkõige historitsistlikke puitmaju. Ta võttis ehitada ka muid hooneid, ka neid, mille projekt toodi kusagilt väljastpoolt (näiteks Riiast).
Looming, Elamud
[muuda | muuda lähteteksti]1890. aastate lõpus – 1900. aastate alguses tegi Wilcken järelevalvet rohkem kui sajale eraehitusele aastas, nende seas oli ka hulk suuremaid kivist elamuid (Sakala 9, Narva mnt 20, Toompuiestee 7, Ravi tänaval jt).[1] ja puitelamutele (, Tartu mnt 31, Tatari tänav 32 (1899), Luise tänav 19 (1895)[2], Tööstuse tänav 26 (1902), Telliskivi tänav 31 maja (1898), Wismari tänav 28 (1898) ja Wismari 31 (1895), Sügise tänav 6 (1903), Tehnika tänav 3 ja Tehnika 5 (1903), Koidu tänav 59 (1900), J. Vilmsi tänav 33 (1902)[3]).
Baptistide Kalju-koguduse palvela
[muuda | muuda lähteteksti]1902. aastal valmis Wilckeni arhitektitööna kahekorruseline klombitud paekivist Baptistide Kalju-koguduse palvela Tallinnas Kalamaja linnaosas Soo ja Kalju tänava nurgal.[4]
Vasalemma mõisa peahoone
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Arhitektuuriajaloolase Juhan Maiste andmeil oli arhitekt Wilcken projekteerinud uusgootika silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid Eesti mõisaarhitektuuris Vasalemma mõisa peahoone (ehitusaastad 1890–1893).[5]
Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula leiab, et Wilckeni autorsus on küllaltki oletuslik ning põhineb analoogsete hoonete võrdlemisel, mis ei ole siiski ammendav tõestus.[1]
Tõnismägi 10
[muuda | muuda lähteteksti]
1888. aastal valmis Karin Hallase andmeil Wilckeni tööna Tallinnas Tõnismägi 10 eramu (hilisem Läti saatkonna maja) – 19. sajandi lõpu historitsismi näide, iseloomuliku vabamahulise kompositsiooniga.[6]
Hiljem leidis Hallas (nüüd Hallas-Murula), et kuigi projekt kannab Wilckeni allkirja, ei pruugi see tähendada tema autorsust, sest projektile ei pidanud alla kirjutama arhitekt, vaid ehitusjärelevalve eest vastutaja.[1]
Kiriku tänav 2
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Toomkiriku põhjaküljel asuva Kiriku tänav 2 hoone ümberehituste käigus arhitekt Konstantin Wilckeni algatusel nihutati 1889. aasta ümberehituse käigus hoone peasissepääs keskteljelt läänepoolsesse otsa. Sellega koos ehitati suurejooneline peatrepikoda külluslikult nikerdatud paraadtrepiga[7].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Karin Hallas-Murula. "101 Eesti arhitektuuriteost". Kirjastus Varrak, 2012. Lk 78.
- ↑ Luise tänava maja, Konstantin Wilcken, 1895, vanadmajad.com
- ↑ Lenderi maja
- ↑ 1080 Baptistide Kalju-koguduse palvela. register.muinas.ee.
- ↑ "Eesti arhitektuur" 3. kd. Kirjastus Valgus, 1997. Lk 60.
- ↑ "Eesti arhitektuur" 1. kd. Kirjastus Valgus, 1993. Lk 253.
- ↑ RIIGIKONTROLL KOLIS TOOMPEALE. KIRIKU 2 JA 4 RESTAUREERIMINE TALLINNAS, Muinsuskaitse aastaraamat ..., nr. 1, juuni 2017
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Estonian Real Estate taaselustab arhitekt Konstantin Wilckeni pärandi. eestiareng.ee
- Liis Kibuspuu (2009). "Eesti 20. sajandi arhitektuuri inventeerimine: Tallinn 1870–1940". register.muinas.ee
- Eriti väärtuslik miljööväärtuslik hoone. koiduarendus.ee (inventeeriti 14 Wilckeni tööd)