Konstantin Wilcken

Allikas: Vikipeedia

Konstantin Wilcken oli Eesti arhitekt ja ehitusmeister.

Konstantin Wilcken oli ehituskontori juhataja, kes ehitas eelkõige historitsistlikke puitmaju. Ta võttis ehitada ka muid hooneid, ka neid, mille projekt toodi kusagilt väljastpoolt (näiteks Riiast). 1890. aastate lõpus – 1900. aastate alguses tegi Wilcken järelevalvet rohkem kui sajale eraehitusele aastas, nende seas oli ka hulk suuremaid kivist elamuid (Sakala 9, Narva mnt 20, Tartu mnt 31, Toompuiestee 7 jt).[1]

1902. aastal valmis Wilckeni arhitektitööna kahekorruseline klombitud paekivist Baptistide Kalju-koguduse palvela Tallinnas Kalamaja linnaosas Soo ja Kalju tänava nurgal.[2]

Vasalemma mõisa peahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Renoveeritud Vasalemma mõisa peahoone

Arhitektuuriajaloolase Juhan Maiste andmeil oli arhitekt Wilcken projekteerinud uusgootika silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid Eesti mõisaarhitektuuris Vasalemma mõisa peahoone (ehitusaastad 1890–1893).[3]

Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula leiab, et Wilckeni autorsus on küllaltki oletuslik ning põhineb analoogsete hoonete võrdlemisel, mis ei ole siiski ammendav tõestus.[1]

Tõnismägi 10[muuda | muuda lähteteksti]

Läti saatkonna maja Tallinnas Tõnismägi 10. Valminud 1888. aastal, osaliselt ümber ehitatud Karl Burmani poolt 1930. aastal

1888. aastal valmis Karin Hallase andmeil Wilckeni tööna Tallinnas Tõnismägi 10 eramu (hilisem Läti saatkonna maja) – 19. sajandi lõpu historitsismi näide, iseloomuliku vabamahulise kompositsiooniga.[4]

Hiljem leidis Hallas (nüüd Hallas-Murula), et kuigi projekt kannab Wilckeni allkirja, ei pruugi see tähendada tema autorsust, sest projektile ei pidanud alla kirjutama arhitekt, vaid ehitusjärelevalve eest vastutaja.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Karin Hallas-Murula. "101 Eesti arhitektuuriteost". Kirjastus Varrak, 2012. Lk 78.
  2. 1080 Baptistide Kalju-koguduse palvela. register.muinas.ee.
  3. "Eesti arhitektuur" 3. kd. Kirjastus Valgus, 1997. Lk 60.
  4. "Eesti arhitektuur" 1. kd. Kirjastus Valgus, 1993. Lk 253.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]