Frontoon

Allikas: Vikipeedia

Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga. Tihti on frontooni väli kaunistatud skulptuuride, ornamentide või maalingutega. Väiksemas mastaabis esineb frontooni ka ukse või akna kaunistuselemendina.

Frontooni kohtab tihti renessanss-, barokk- ja klassitsistlikus stiilis hoonete fassaadidel.

Sõltuvalt kujust eristatakse erinevaid frontoonitüüpe.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon

Esimesi frontoone näeme Vana-Kreeka arhitektuuris. Frontoon oli tähtis osa kreeka templi portikusest. Tihti kasutati frontooni kaunistamisel polükroomiat nagu Ateena Parthenoni Akropolise rekonstruktsioonil. Vana-Kreeka arhitektuurist kandus frontoon edasi Vana-Rooma arhitektuuri, kus see edasi arenes. Frontooni kasutati antiigi eeskujul ka renessansis ja sellest lähtunud stiilides hoonete esikülje ehismotiivina.

Frontooni motiivi kasutatakse ka kaasaegses arhitektuuris.

Frontoonide põhitüübid[muuda | muuda lähteteksti]