Bernt Notke

Bernt Notke
	Bernt Notke oletatav autoportree (ministranti kujutav fragment Gregoriuse missa teemalisest hävinud altarimaalist)
Sündinud	1435; Lassan
Surnud	talvel 1508/1509; Lübeck
Rahvus	sakslane
Tegevusala	maalikunstnik ja skulptor
Tuntud teoseid	"Surmatants" Niguliste kirikus

Bernt Notke^ⓘ (1435 Lassan – talv 1508/1509 Lübeck) oli saksa maalikunstnik ja skulptor.

Elukäik

u 1440 – Bernt Notke sündis Pommeri väikelinnas Lassenis
1467 – esmamainimine Lübeckis, vastuvõtmine klaasijate ja maalijate tsunfti
u 1467 – Notke ja ta naine Agnes said kinnisvaraomanikeks
1468 – Lübecki rae kiri Tallinna raele Notke sugulase preester Diderick Notkeni asjus. Kirjas on Notket nimetatud Lübecki kodanikuks
1467–1475 – Notkele maksti maalimistööde eest Lübeckis
1477 – pühitseti sisse Lübecki toomkiriku triumfirist
1479 – valmis Århusi toomkiriku peaaltari retaabel
1479 – Notke ostis Lübeckis Breiten Straßel asuva maja
1483 – valmis Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel
1483–1484 Notke reisid Stockholmi
1486–1489 Notket mainiti Lübeckis
1491–1496 Notke töötas Stockholmis Rootsi riigi müntmeistrina
1498 – Notke oli tagasi Lübeckis
1505. aastast töötas Lübecki Peetri kiriku töödejuhatajana
1509 – Peetri kiriku eestseisjad palkasid uue töödejuhataja, maikuus mainiti, et Notke on surnud

Looming

Bernt Notke loomeaeg langeb keskaja ja varauusaja, hilisgootika ja renessansi piirimaile.^[1] Ühest küljest oli ta paljuski kinni keskaja kunsti kaanonites, ent teisest küljest katsetas julgelt uusi kunstilisi võtteid ja tehnilisi lahendusi.^[1] Tema loomingut iseloomustab monumentaalsus, jõuline väljendusrikkus ja oma aja kohta uudsete materjalide kasutamine (maalikunstis lõuend, polükroomsete skulptuuride juures nahk, klaas, põdrasarved jm).^[1] Notke oli eelkõige hiilgav maalija ja võimekas töökojajuhataja.^[1]

Dokumentaalselt on tõestatud Notke töökoja autorsus järgmiste teoste puhul: Lübecki toomkiriku 17 meetri kõrgune triumfirist (1477), Århusi toomkiriku peaaltar Taanis (1479) ja Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltar (1483).^[1] Stiililise võrdluse põhjal on talle omistatud ka Lübecki Maarja kirikus asunud maalid „Surmatants” ja „Püha Gregoriuse missa” (mõlemad hävinud), Stockholmi vanalinnas (Gamla stan) Suurkirikus (Storkyrkan) asuv Püha Jüri skulptuurigrupp, Tallinna Niguliste kiriku „Surmatants”.^[1]

Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras, sealhulgas altar Trondenesi kirikus Harstadi lähedal.^[viide?]

Stockholmi vanalinnas Österlånggatanil asub skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe".^[viide?] Selle tellis Rootsi regent Sten Sture vanem, et tähistada Sture võitu Taani kuninga Christian I üle 1471 toimunud Brunkebergi lahingus. Selle skulptuurigrupi täpne koopia asub Lübeckis Katharinenkirches.^[2]