Bernt Notke

Allikas: Vikipeedia
Bernt Notke
Bernt Notke goss 74a.jpg
Bernt Notke autoportree (fragment hävinud altarimaalist)
Sünniaeg 1435
Lassan
Surmaaeg talvel 1508/1509
Lübeck
Rahvus sakslane
Tegevusala maalikunstnik ja skulptor
Tuntud teoseid "Surmatants" Niguliste kirikus
Tallinna Püha Vaimu kiriku altar (1483)
Notke teos Püha Jüri ja lohe Stockholmi vanalinnas

Helifaili info Bernt Notke  (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • u 1440 – Bernt Notke sündis Pommeri väikelinnas Lassenis
  • 1467 – esmamainimine Lübeckis, vastuvõtmine klaasijate ja maalijate tsunfti
  • u 1467 – Notke ja ta naine Agnes said kinnisvaraomanikeks
  • 1468 – Lübecki rae kiri Tallinna raele Notke sugulase preester Diderick Notkeni asjus. Kirjas on Notket nimetatud Lübecki kodanikuks
  • 1467–1475 – Notkele maksti erinevate maalimistööde eest Lübeckis
  • 1477 – pühitseti sisse Lübecki toomkiriku triumfirist
  • 1479 – valmis Århusi toomkiriku peaaltari retaabel
  • 1479 – Notke ostab Lübeckis Laiale tänavale maja
  • 1483 – valmis Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel
  • 1483–1484 Notke reisid Stockholmi
  • 14861489 Notket mainitakse Lübeckis
  • 14911496 Notke töötab Stockholmis Rootsi riigi müntmeistrina
  • 1498 – Notke on tagasi Lübeckis
  • 1505. aastast alates töötab Lübecki Peetri kiriku töödejuhatajana
  • 1509 – Peetri kirku eestseisjad palkavad uue töödejuhataja, maikuus mainitakse, et Notke on surnud

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Bernt Notke loomeaeg langeb keskaja ja varauusaja, hilisgootika ja renessansi piirimaile.[1] Ühest küljest oli ta paljuski kinni keskaja kunsti kaanonites, ent teisest küljest katsetas ta julgelt uusi kunstilisi võtteid ja tehnilisi lahendusi.[1] Tema loomingut iseloomustab monumentaalsus, jõuline väljendusrikkus ja oma aja kohta uudsete materjalide kasutamine (maalikunstis lõuend, polükroomsete skulptuuride juures nahk, klaas, põdrasarved jm).[1] Notke oli eelkõige hiilgav maalija ja võimekas töökojajuhataja.[1]

Dokumentaalselt on tõestatud Notke töökoja autorsus järgmiste teoste puhul: Lübecki toomkiriku 17 meetri kõrgune triumfirist (1477), Århusi toomkiriku peaaltar Taanis (1479) ja Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltar (1483).[1] Stiililise võrdluse põhjal on talle omistatud ka Lübecki Maarja kirikus asunud maalid „Surmatants” ja „Püha Gregoriuse missa” (mõlemad hävinud), Stockholmi vanalinnas (Gamla stan) Suurkirikus (Storkyrkan) asuv Püha Jüri skulptuurigrupp, Tallinna Niguliste kiriku „Surmatants”.[1]

Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras, sealhulgas altar Trondenesi kirikus Harstadi lähedal.[viide?]

Stockholmi vanalinnas, Österlånggatanil asub skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe".[viide?] Selle tellis Rootsi regent Sten Sture vanem, et tähistada Sture võitu Taani kuninga Christian I üle 1471 toimunud Brunkebergi lahingus. Selle skulptuurigrupi täpne koopia asub Lübeckis Katharinenkirches (Püha Katariina kirikus).[viide?]

"Surmatants" Niguliste kirikus.
Suurenda
"Surmatants" Niguliste kirikus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Anu Mänd „Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel” Niguliste muuseumi pressiteade, 11.06.2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]