Gustav Christian von der Pahlen

Von der Pahlenite vapp Ilumäe kabelis

Vabahärra Gustav Christian von der Pahlen (6. mai 1648 Hulja, Kadrina vald – 18. oktoober 1736 Eesti) oli baltisaksa aadlik, Eestimaa maanõunik, Palmse mõisnik.

Elulugu

Sai Palmse mõisnikuks abielu kaudu. Rootsi kuningliku “Reductions Comission`i“ otsusega 1687. aastast kinnitati Palmse mõis Gustav Christian von der Pahlenile. Siitpeale kuulus mõis von der Pahlenite perekonna valdusse, kujunedes suureks ja jõukaks mõisaks ning moodustades peamõisa Palmses ja karjamõisad Sakussaares ja Võsul.

Perekond

Gustav Christian von der Pahlen ja Margaretha Dorothea Metztacken abiellusid 1674. aastal ning samal aastal sündis nende esimene tütar Anna Christina Elisabeth. Pere esimene poeg Arend Dietrich sündis 15. mail 1675. Margaretha Dorothea suri pärast paari teise poja Johann Andrease sündi 1. mail 1681. Gustav Christian von der Pahlen oli abielus veel kaks korda, kuna ka tema teine, 1683. aastal sõlmitud abielu osutus lühiajaliseks. Alles tema kolmas, 1687. aastal sõlmitud abielu Gertruda Elisabeth von Tiesenhauseniga kestis 37 aastat kuni abikaasa surmani. Pärast seda elas Gustav Christian von der Pahlen veel 12 aastat lesepõlves.

Sõjaväeline karjäär

Gustav Christian von der Pahlen alustas oma sõjaväeteenistust ooberstina Claes Uggla rügemendis, kus teenis välja kaptenleitnandi aukraadi, 1677. aastal sai ta Ingerimaa aadlilipkonna majoriks ning 1679. aastal andis kuningas Karl XI talle ja tema vendadele lahinguväljal osutatud vapruse eest Astrau vabahärra tiitli. 1694. aastal oli ta Viru-Järva meeskohtunik ning ajavahemikus 1697–1721 Eestimaa maanõunik.

Tegevus Palmses

Palmse mõis Wilhelm Siegfried Stavenhageni gravüüril 1867. aastast

Ingeri aadlirügemendi majori ja Eestimaa maanõuniku Gustav Christiani ajal alustati Palmse mõisamaja püstitamist. Eestimaa ajaloos tuntakse seda aega suure näljahädana. Teatavasti oli 1695. ja 1696. aasta saak vihmase suve tõttu peaaegu täielikult äpardunud ning 1697. aasta kevad kujunes eriti ohvriterohkeks. Härrastemaja ehitusele olevat tuldud “üksnes leiva eest, ehkki see leib olnud pelgalt kaertest”. Siiamaani on rahvasuu ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Ennemuistsete juttude” järgi tollase näljaajaga seotud  üksnes Palmse suured kivikangrud, mis olla talupoegade poolt tänutäheks härrale kõige kibedamast näljast üleaitamise eest kokku kantud. On teada, et mõisa härrastemaja on kerkinud samal ajal.

Hoone ei saanudki aga päris valmis, sest vana elumaja korstnast lendupääsenud säde süütas ehituse põlema. 1700. aastal puhkenud Põhjasõda ja väga raske aeg ei võimaldanud hoone kiiret taastamist.

1702. aastal loovutas Gustav Chriastian Palmse mõisa oma vanemale pojale Arend Dietrichile.