Uusklassitsism (kunst)
Uusklassitsism ehk neoklassitsism (saksa keeles Neoklassizismus, vene keeles неоклассици́зм) on klassitsismi traditsioone taaselustav ja modernistlikele suundadele vastanduv kunstisuund arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ehituskunstis valitses see 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil.
Klassitsismi mõistest eri traditsioonides[muuda | muuda lähteteksti]
- Prantsusmaal, Inglismaal ja mujal läänepoolses Euroopas nimetatakse klassitsismiks 17. sajandil Louis XIV ajal valitsenud stiili, mis vastandudes Itaalia barokile otsis stiilieeskujusid antiik-kunstist nii nagu oli seda teinud renessansskunst. Nendes maades nimetatakse uusklassitsismiks stiili, mis sai alguse juba veidi enne Prantsuse revolutsiooni ning kujunes lõplikult välja revolutsiooni järgsetel kümnenditel ning 19. sajandi alguses (aastail 1762–1840). Selle hulka loetakse ka 19. sajandi lõpu järelklassitsism. Historitsistlikku klassitsismist inspireeritud stiili nimetatakse näiteks Inglismaal Neoclassical Architecture, Itaalias nuova architettura classica.
- Saksamaal, Venemaal ja Kesk- ning Ida-Euroopas kannab 17. sajandi Prantsusmaa klassitsistlik barokkstiil nimetust barokk-klassitsism, eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka terminit vanaklassitsism. 18. sajandi lõpus välja kujunenud kunstistiil kannab selle traditsiooni kohaselt nimetust klassitsism. Uusklassitsismiks, ka juugendijärgseks uusklassitsismiks nimetatakse 20. sajandi stiili, mis järgnes juugendstiilile ja kesk- ning varauusaja kunstist inspireeritud historitsismile. Eesti on uusklassitsistlikke hooneid püstitatud juugendehitistega paralleelselt[1].
Uusklassitsism arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Arhitektuuris kasutatakse nimetust uusklassitsism 20. sajandi alguse klassitsismimõjulise ehituskunsti kohta. Mõnikord arvatakse sinna sisse 19. sajandi historitsistlik järelklassitsism. Ameerika Ühendriikides kandis stiil nime American Renaissance movement (1890–1917). Juugendijärgne uusklassitsism tärkas 20. sajandi alguse Saksamaal, Venemaal sai see väga populaarseks kui kunagine Vene keisririigi hiilgeaegu meenutav arhitektuuristiil, levis Skandinaavia maades ja Soomes. Pärast II maailmasõda muutus populaarseks Inglismaal, kus palju sõjas hävinud hoonestust taastati uusklassitsistlikust stiilist lähtudes, ja taas Ameerikas. Uusklassitsistlikke ehitisi soosisid 20. sajandi totalitaarsed režiimid ühtmoodi 1930.–1940. aastate Saksamaal ja 1950. aastate Nõukogude Liidus.
Uusklassitsismi stiilis hooned Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti mõisahoonetest on uusklassitsistlikus stiilis Kumna mõisa uus peahoone, pärast 1905. aasta põlemist taastatud Sooniste ja Seli mõisahooned, samuti Kõima mõisa peahoone juurdeehitis.
Koolihoonetest linnades Rakvere Õpetajate Seminari maja, Tallinna Inglise Kolledži hoone, praegune Tartu Ülikooli Loodusmuuseum Vanemuise tänaval. Valga Poeglaste Gümnaasiumi maja on peaaegu dekoorivaba, ent siiski klassitsistlike stiilijoontega.
Tööstus- ja militaarhoonetest Tallinna Arsenal, Volta tehase peahoone, sõjaväehospidali peahoone Juhkentalis (nüüd Kaitseväe peastaabi hoone).
Arhitekte[muuda | muuda lähteteksti]
- Adolf Loos
- Adolf Abel
- Peter Behrens
- Ivan Žoltovski
- Ivan Fomin
- Raymond Erith
- Valter Thomé
- Artur Perna
- Aleksei Kieselbasch
- Otto Hoffmann
- Aleksandr Vladovski
Uusklassitsistlikke ehitisi[muuda | muuda lähteteksti]
- World’s Columbian Exposition Chicagos
- Dresdeni Hügieenimuuseum
- Deutsches Nationaltheater Weimaris
- Berliini Riigikantselei hoone (hävinud)
- Haus der Kunst Münchenis
- Palais de Chaillot Pariisis
- Kopenhaageni politsei peahoone Politigård Kopenhaagenis
- Philadelphia Kunstimuuseum
- Lincolni memoriaal
- National Gallery of Art Washingtonis
Uusklassitsism kujutavas kunstis[muuda | muuda lähteteksti]
Klassitsismi ilmingud (mütoloogiliste, ajalooliste ja klassikalise kirjanduse süžeede eelistus, selgepiiriline, idealiseeriv ja viimistletud joonistus, heletumedus ja koloreeringuga võrreldav värvikäsitlus) 19. sajandi lõpu kujutavas kunstis elasid oma elu akadeemilise stiili raamides.
Uusklassitsismi viljelemine oli sageli vastureaktsiooniks impressionismile ja modernismi kunstivooludele. Uusklassitsistliku vormikõnega on sümbolistide Pierre Puvis de Chavannes'i ja Maurice Denis' looming[2]. Modernistidest leiab uusklassitsismi jooni Carlo Carrà, Giorgio de Chirico, Adolf von Hildebrandi, Aristide Mailloli, Pablo Picasso ja Ignatius Taschneri loomingus.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Oliver Orro. Sambaid saja aasta tagant. Üks vähem uuritud ja teadvustatud stiilinähtus Eesti 20. sajandi alguse arhitektuuris. - Muinsuskaitse aastaraamat 2016[alaline kõdulink]
- ↑ Russell T. Clement. Four French Symbolists: A Sourcebook on Pierre Puvis de Chavannes, Gustave Moreau, Odilon Redon, and Maurice Denis. 1996
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uusklassitsism (kunst) |