Hans Pawels

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hans Pawels oli 15.–16. sajandi Tallinna kaupmees, Oleviste kiriku eestseisja. Lasi aastatel 1513–1523 uuesti ehitada Oleviste kiriku Maarja kabeli. Tema mälestuseks on kabeli idaseinale püstitatud hilisgooti stiilis kenotaaf (1513–1516, kiviraidurid Clemens Pale ja Hinrik Byldensnyder), mis on Eesti kontekstis väljapaistva kunstilise väärtusega teos ja kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Pawels ilmub allikates esmakordselt teates 1489/90. aasta jõulujootude kohta, mil ta võeti vastu Mustpeade vennaskonna liikmeks. Vennaskonda kuulub ta kindlalt 1493/94. aasta jootudeni. Samade pidustuste lõpul astub ta Suurgildi, mis tähendab, et ta on teinud oma meistriaastad ja saanud iseseisvaks kaupmeheks. 1493. või 1494. aastal ostis ta maja Pikal tänaval (Lange strate, hiljem Pikk 35) ja abiellus. 1495. aastal ostis ta teise maja Susterstrate'l (Lai 30), olgugi et elas edasi Pika tänava majas. Hans Pawels sai linna kodanikuks 3. juunil 1495. Kõrgeim positsioon, mille ta Suurgildis saavutas, oli kaasistuja (Beisitzer) ja ta oli selles ametis 1512.–1514. aastani.

Hans Pawels kuulus Oleviste kogudusse aastast 1513 (võib-olla ka varem) kuni 1519. aastani ja ta oli üks kiriku eestseisjatest. Tema tegevusest kaupmehena on vähe teateid, kuid ta paistab olevat sisse vedanud veini ja tal on olnud sidemeid Lübeckis ja Danzigis. 1519. aastal ta suri ja viimane teade temast elavana on selle aasta märtsist, kus ta on kutsutud gildi vastlajootudele. Testament pole säilinud. Tema mälestamine gildis algas 1520. aasta ülestõusmispühade ajal.

Ühe Pawelsi järeltulijat puudutava 17. sajandist pärit dokumendi teatel on ta maetud Oleviste kirikusse naisega ühise hauaplaadi alla kiriku lääneosas.[1].

Kenotaaf[muuda | muuda lähteteksti]

Hand Pawelsi kenotaaf
Next.svg Pikemalt artiklis Hans Pawelsi kenotaaf

Kenotaafil on kujutatud Hans Pawelsi peremärki ja skeleti kohal seinal olev viierealine tekst lõpeb sõnadega "Hans Pawelsi mälestuseks". Vastuseks küsimusele, miks rajas Pawels oma kenotaafi kabeli välisseina, mitte liturgiliselt prestiižsemasse kabeliruumi omaenda hauakivi lähedusse, on pakutud võimalus, et Pawelsi üheks motiiviks võis olla soov siduda oma mälestusmärk kiriklike rituaalidega, eriti ümber pühakoja toimuvate protsessioonidega, mis taganuks talle suurema publiku ja suurema hulga eestpalveid[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Nimekaimud[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Linnaarhiivis säilinud dokumentide järgi eelneb talle vähemalt kaks samanimelist kaupmeest. Üks Hans Pawels on võetud Suurgildi liikmeks 1445/46. aasta jõulujootudel ja teine 1466/67. aasta vahetusel. Viimatinimetatud Hans Pawels sai linna kodanikuks 1468. aastal ja üks kahest on surnud 1469. aastal vastlate ajal kui her Johan Pawels. Et tol ajal oli kombeks mitte ainult aadlikel, vaid ka kaupmeheperekondades anda nimi ühele pojale isa järgi, ei saa välistada ka sugulust ja Oleviste kiriku eestseisjaks olnu võis olla kolmandat põlve tallinlane.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]