Kasutaja:Geonarva/Geograafia Riigieksam

Kaart

Õpilane teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile:

• Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht;

• Kanalid: Panama kanal, Suessi kanal, Kieli kanal;

• Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltari väin, Bosporuse väin, Dardanellid, Beringi väin, Magalhãesi väin;

• Saared ja saarestikud: Suurbritannia saar, Iirimaa saar, Islandi saar, Kreeta, Küprose saar, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba saar, Madagaskari saar, Sri Lanka saar, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapani saared, Uus-Meremaa saared;

• Poolsaared: Skandinaavia poolsaar, Jüüti poolsaar, Apenniini poolsaar, Pürenee poolsaar, Balkani poolsaar, Araabia poolsaar, Hindustani poolsaar, Indohiina poolsaar, Korea poolsaar, Labradori poolsaar;

• Mäestikud: Skandinaavia mäestik, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uurali mäestik, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas;

• Mägismaad: Tiibeti mägismaa, Brasiilia mägismaa, Etioopia mägismaa;

• Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;

• Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huang He, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;

• Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia meri, Araali meri, Baikal, Suur järvistu, Victoria järv, Tanganjika järv;

• Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad;

Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael;

Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tšiili, Peruu, Boliivia;

Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko, Sudaan, Tansaania, Kenya, Kongo DV, LAV.

+ Austraalia, Uus-Meremaa

Eksamil õpilane:

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks;

Kaardiõpetus

2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi;

3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele;

4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest;

Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS;

Üldmaateadus

Litosfäär

5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;

6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke;

7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;

8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid);

9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil;

10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;

11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi;

12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;

Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika, maalihe;

Pedosfäär

14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline murenemine ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele;

15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;

16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;

17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla;

18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

Mõisted: pedosfäär, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veerežiim, leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine;

Atmosfäär

19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust;

20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi;

21. selgitab üldist õhuringlust (kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid);

22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;

23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;

24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;

25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele;

Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu;

Hüdrosfäär

26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)

27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi;

28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel;

29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele;

30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;

31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju;

32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid;

33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest;

Mõisted: veerežiim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall, järsk- ja laugrannik, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon;

Maa kui süsteem. Keskonna ja inimtegevuse vastamõjud

34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest;

35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta;

36. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;

37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust;

Mõisted: Maa sfäärid, aineringe, geoloogiline aineringe, bioloogiline aineringe, veeringe, jätkusuutlik ja säästev areng;

Maailma ühiskonnageograafia

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda;

39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi,

40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;

41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit;

42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;

43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses;

44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele;

Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor;

Rahvastik ja asutus

45. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi;

46. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi;

47. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;

48. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga;

49. selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning toob näiteid;

50. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi;

51. analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale;

52. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi;

53. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;

54. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

55. teab peamiste usundite: kristlus (katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;

Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund;

Põllumajandus ja toiduainetööstus

56. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele;

57. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut;

58. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid;

59. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut;

60. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi;

61. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest;

Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline põllumajandus ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine;

Kalandus

62. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust;

63. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised;

64. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike;

65. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest;

Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük;

Metsamajandus

66. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad);

67. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust;

68. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;

69. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;

Mõisted: metsatüüp, metsamajandus;

Energiamajandus

70. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme;

71. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses;

72. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkondi;

73. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike;

74. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist;

Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis;

Tööstus

75. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi/riike;

76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid;

77. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid;

78. teab tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavaid tegureid;

79. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid;

Mõisted: kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, tootmise spetsialiseerumine;

Teenindus

80. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi;

81. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele;

82. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit;

83. teab maailma peamisi kaubanduslikke veosuundi;

84. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri;

85. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele;

86. teab puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega;

87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi;

88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.

Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss;

Välislingid

• Geograafia riigieksami juhend 2007 REKKi lehel