Kalimantan

Allikas: Vikipeedia
Kalimantani looduskaart
Kalimantani asendikaart

Kalimantan (indoneesia keeles Kalimantan, malai keeles Borneo) on suurim saar Malai saarestikus, üks neljast Suurest Sunda saarest.

Kalimantan jaguneb Indoneesia, Malaisia ja Brunei vahel. Ta on tänapäeval ainus meresaar maailmas, mis jaguneb kolme riigi vahel.[1]

Kalimantanist põhja ja loodesse jääb Lõuna-Hiina meri, läände Natuna meri, lõunasse Jaava meri, itta Sulawesi meri ja kirdesse Sulu meri. Põhjas eraldab Kalimantanit Filipiinidele kuuluvast MIMAROPA piirkonnast ja selle kõige lähemast Balabaci saarest Balabaci väin, läänes Indoneesiale kuuluvatest Natuna saartest ja selle kõige lähemast Serasani saarest Serasani väin, edelas Indoneesiale kuuluvatest Bangka ja Belitungi saarest Karimata väin ning kagus samuti Indoneesiale kuuluvast Sulawesi saarest Makassari väin. [2]

Kalimantani lähedal asub palju väikesi saari. Temast läände jäävad Natuna, Tambelani ja Badase saared ning Pejantan, edelasse Pelapise ja Karimata saared ning Bawal, lõunasse Karamian, Laut Kecili ja Masalima saared ning Laut, kagusse Balabangani saared, itta Maratua ja Bunyu, kirdesse Sulu, Turtle'i ja San Migueli saared ning Cagayan Sulu (kirdesse jäävad saared kuuluvad Filipiinidele), põhja Filipiinidele kuuluvad Bugsuk ja Balabaci saar ning Malaisiale kuuluvad Banggi ja Balambangan ning lõpuks loodesse Malaisiale kuuluvad Mantanani saared ja Mengalum ning segase kuuluvusega Spratley saared. Ka väikesed saared on üldiselt asustatud. Suurtest saartest jäävad Kalimantanist edelasse Bangka, Belitung ja nende taga olev Sumatra, lõunasse Jaava, Bali ja Lombok, kagusse Sulawesi, kirdesse Filipiinidele kuuluvad Mindanao, Negros ja Panay ning põhja Filipiinidele kuuluv Palawan. Need selles lõigus mainitud saared, mille kuuluvus ei ole märgitud, kuuluvad Indoneesiale. [2]

Kalimantani pindala on 742 000 km². Kalimantan on pindalalt maailma kolmas saar Gröönimaa ja Uus-Guinea järel. Saarel elab umbes 16 miljonit elanikku ja sellega on ta rahvaarvult umbes maailma 12. riik.

Halduslikult jaguneb Kalimantan neljaks provintsiks, kolmeks osariigiks ja neljaks ringkonnaks. Saarel asub viis Indoneesia provintsi: Ida-Kalimantan (18,55% saarest), Kesk-Kalimantan (20,3%), Lõuna-Kalimantan (5,0%) ja Lääne-Kalimantan (19,5%) ja Põhja-Kalimantan (9,46%, kokku 72,9%). Kalimantanil asub kaks Malaisia osariiki ja üks liiduala[2]: Sarawak (16,6%), Sabah (9,8%) ja Labuan (0,01%, täpsemalt öeldes ei asu Labuan Kalimantanil, vaid selle rannikult 2,5 km kaugusel olevatel saartel). Brunei ringkonnad (Bandar-Muara, Belait, Temburong, Tutong) hõlmavad saare pindalast kokku 0,8% ning sinna kuuluvad riigi põhiterritoorium ja idapoolne eksklaav Temburong.

Kalimantanil on 17 vähemalt 100 tuhande elanikuga linna ning neid jätkub kõigisse provintsidesse ja osariikidesse, aga Bruneisse mitte ühtki [2]. Üle poole miljoni elaniku on Ida-Kalimantani pealinnas Samarindas, Lõuna-Kalimantani pealinnas Banjarmasinis ja Lääne-Kalimantani pealinnas Pontianakis [2]. Kalimantani elanikest elab 70% Indoneesias, täpsemalt 15,2% Ida-Kalimantanil, 18,4% Kesk-Kalimantanil, 11,5% Lõuna-Kalimantanil ja 24,9% Lääne-Kalimantanil. Malaisias elab 27,9%, neist Sabah's 15,1%, Sarawakis 12,4% ja Labuanis 0,4%. Bruneis elab 2,1% Kalimantani elanikest.

Kalimantan on mägine. Iga provintsi ja osariigi (peale Labuani) kõrgeim tipp ulatub tublisti üle kilomeetri kõrgusele merepinnast. Rannikud on üldiselt madalad ja soised, mäed jäävad pigem sisemaale. Saare kõrgeim tipp on Sabah' osariigis asuv 4101 m kõrgune Kinabalu, mis asub Crockeri aheliku põhjaotsas. Sellest sisemaa poole jääb Tama abu ahelik, mille kõrgeim tipp on ka Sarawaki kõrgeim mägi, 2438 m kõrgune Murud. Ida-Kalimantani kõrgeim tipp on 2467 m kõrgune Guguang. Lääne- ja Kesk-Kalimantani vaheline piir kulgeb mööda Schwaneri ja Mülleri mägede kõrgeimaid tippe ja Schwaneri mägedes asuv 2278 m kõrgune Raya on mõlema osariigi kõrgeim tipp. Lõuna-Kalimantani kõrgeim mägi on Meratuse aheliku kõrgeim tipp, 1892 m kõrgune Besar. [2]

Kinabalu teeb Kalimantani maailma kõrguselt kolmandaks saareks. Temast kõrgemad on üksnes Uus-Guinea (4884 m kõrgune Jaya) ja Havai saar (4205 m kõrgune Mauna Kea).

Kalimantanil valitseb ekvatoriaalne kliima. Seal on sademeid väga palju ja sellepärast on saarel ka arvukalt jõgesid. Kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan, mis voolab Lääne-Kalimantanil. Ida-Kalimantani pikim jõgi on 980 km pikkune Mahakam ja Kesk-Kalimantani pikim jõgi on 880 km pikkune Barito. Malaisia pikim jõgi on Sarawaki osariigis voolav 563 km pikkune Rajang.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kunstlik järvesaar Treriksröset kuulub Norrale, Soomele ja Rootsile. Shengeni lähedal asub kolmele riigile kuuluv jõesaar. Küprose saar on de facto jaotatud Küprose Vabariigi, Põhja-Küprose Vabariigi, Suurbritannia suveräänsete sõjaväebaaside ja ÜRO puhvertsooni vahel.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Suur maailma atlas, lk 92–93.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

0115