Jätkusuutlik areng

Allikas: Vikipeedia

Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk tasakaalustatud areng ehk kestlikkus ehk mahemajandus (inglise sustainable development) on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.[1]

Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future").[2] Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas seda mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal.

Jätkusuutlikkus on võimalik ökosüsteemi tasakaalutingimuste täitmisel.

Our Common Future raamat, mis käsitleb jätkusuutlikkuse teemasid.[3]

Jätkusuutlikkuse ja säästva arengu mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Säästva ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Jätkusuutlik areng hõlmab enamikke eluvaldkondi. [4]

Jätkusuutlikuse kontseptsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960 -1970-ndatel aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks ning selle kaudu kvaliteetse looduskeskkonna säilitamiseks ka tulevastele põlvedele. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta ainult ökoloogiat, vaid sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning võimalusi, et täisväärtuslikku ühiskonnaelu jätkuks ka tulevastele põlvedele.

Bruntlandi raport[muuda | muuda lähteteksti]

ÜRO-le esitatud nn. Brundtlandi raportis „Meie ühine tulevik“ (Our Common Future), tuuakse välja jätkusuutliku arengu aluseks kolm põhikomponenti.

Seejuures lähtutakse nii ratsionaalse arengu (ehk „mõistliku kasutamise“) põhimõttest kui ka vajadusest kontrollida ressursside õiglast jaotust.

Edasistes uurimustes on eelnimetatud kolmele komponendile lisatud ka neljas – institutsionaalne jätkusuutlikkus, mis sisaldab muuhulgas avalikkuse teadlikkust ja informeeritust, rahvusvahelist koostööd, institutsionaalset ja seadusandlikku raamistikku, tsiviilühiskonna kaasamist.

Ühiskonna jätkusuutlikku arengut tuleb vaadelda inimkesksena ehk sihipäraselt suunatud arenguna, mis tagab, et sotsiaalne õiglus ja inimeste elukvaliteet paraneks kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega.

Seega taotletakse majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalast tasakaalu, jätkusuutlikku institutsionaalset süsteemi ning täisväärtusliku ühiskonnaelu.

Jätkusuutlikkust iseloomustavad neli mõõdet:

  • sotsiaalne,
  • majanduslik,
  • ökoloogiline;
  • institutsionaalne.

Jätkusuutlikkuse määratlemisel on välja pakutud tugeva ja nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioon.[5]

Tugeva ehk ökoloogilise jätkusuutliku kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitalide) samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele.

Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad oluliseks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t loodusvarasid võib vähendada, kui inimese loodud kapital selle võrra kasvab.

Jätkusuutlikkus taotleb tasakaalu, inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel, eeldades üldsuse osalemist, säästvale arengule orienteeritud majandushoobade, nt. ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist.[6]

Majanduslik areng[muuda | muuda lähteteksti]

Majanduslik areng on protsess, kus madala sissetulekuga riigid transformeeritakse modernseteks industraliseeritud riikideks. Tihtipeale kasutatakse majanduslikku arengut sünonüümina majanduslikule kasvule, kuigi majandusliku kasvu all mõeldakse pigem muutust riigi majandusliku seisu muutust nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. [7] Termin majanduslik areng viitab arengule mitmetes ühiskonda iseloomustavates indikaatorites nagu lugemus, eeldatav eluiga, ja vaesuspiir, kusjuures termin majanduslik kasv viitab kasvule SKP-s, reaalses sissetulekus ja või keskmises sissetulekus.[8]

SKP definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Sisemajanduse koguprodukt on definitsiooni kohaselt väärtus, mis on võrdne kogu tootmises vajalike ühiskondlike komponentide summaga.[9] SKP määramiseks on olemas 3 erinevat meetodit, kus vigade puudumisel peaksid kõik andma sama tulemuse. Meetoditeks on tootmise järgi arvutamine, tulu järgi arvutamine ning kulu järgi arvutamine.

Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kestliku arengu eesmärgid.

Jätkusuutliku arengu eesmärgid aastaks 2030 2015. aasta ÜRO jätkusuutliku arengu tippkohtumisel New Yorgis, allkirjastasid osalenud riikide liidrid esindusprotokolli, mis hõlmas 17 jätkusuutliku arengu eesmärki (Sustainable Development Goals), suunatud lõpetama vaesus, ebaõiglus ning aeglustada kliimamuutust aastaks 2030. Kinnitatud eesmärgid[10] on universaalsed ja kehtivad kõikidele riikidele, mitte ainult vaestele. Eesmärkide saavutamiseks peavad koostööd tegema nii valitsused, ettevõtted ja ühiskond, sest igal inimesel on oma roll mängida. Alltoodud eesmärgid ning nende alapunktid on ametlikult ÜRO poolt formuleeritud ning kinnitatud, loetelus on välja toodud esimesed 7 eesmärki oma alapunktidega.

  1. Lõpetada vaesus igas vormis, kõikjal.
  2. Lõpetada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja suurenenud toitainete sisaldus toidus ning edendada jätkusuutliku põllumajandust.
  3. Kindlustada tervislik elu ja edendada heaolu igas vanuses.
  4. Kindlustada kõikehõlmav ja õiglase kvaliteediga haridus ning edendada eluaegseid õppimisvõimalusi kõigile.
  5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võrdsustama kõiki tüdrukuid ja naisi.
  6. Kindlustada vee ja sanitaarolude kättesaadavus ning nende jätkusuutlik kasutamine kõikjal.
  7. Kindlustada juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule ja modernsele energiale kõikjal.
  8. Edendada püsiv, kõikehõlmav ja jätkusuutlik majanduslik kasv, täiskohaga ja produktiivsed töökohad ning sünnis töö kõigile.
  9. Ehitada painduv infrastruktuur ning edendada kõikehõlmavat ja jätkusuutliku industrialiseerimist.
  10. Vähendada ebavõrdsust riikide vahel ja riikides sees.
  11. Teha linnad ja inimasustatud alad turvalisemaks, kõikehõlmavaks, elastseks ja jätkusuutlikuks.
  12. Kindlustada jätkusuutliku tarbimise ja tootmise mustrid.
  13. Tegutseda kiiresti kliimamuutuse ja selle mõjude vastu.
  14. Säilitada ja jätkusuutlikult kasutada ookeane, merd ja meresaadusi.
  15. Kaitsta, taastada ja edendada jätkusuutliku maismaa ökosüsteemide kasutust, jätkusuutlikult majandada metsi, tegutseda kõrbestumise vastu, pidurdada bioloogilise mitmekesisuse kadumist.
  16. Edendada rahulikku ja kõikehõlmavat ühiskonda jätkusuutlikule arengule, võimaldada kõigile juurdepääs õigusele ja ehitada efektiivne ning inklusiivsed instituudid igal tasandil.
  17. Tugevdada rakenduslike meetodeid ja äratada ellu globaalne partnerlus, mis oleks jätkusuutlik.

Uued eesmärgid hakkavad kehtima alates jaanuarist 2016 ja tähtaeg on 2030.

Eesmärkide alapunktid.
Igal eesmärgil on alapunktid, mis peavad olema aastaks 2030 täidetud.

Lõpetada vaesus igas vormis, kõikjal [11]

1.1 Aastaks 2030 kõrvaldada ekstreemne vaesus kõikjal, kes peavad ära elama 1,25 USA dollariga päevas.

1.2 Aastaks 2030 vähendada vähemalt pool inimeste populatsiooni, kes elavad vaesuses tänapäevaste definitsioonide kohaselt.

1.3 Luua rahvuslikult sobiv sotsiaalkaitsesüsteem kõigile.

1.4 Aastaks 2030 kindlustada, et meestel ja naistel, eelkõige vaestel ja haavatavatel, oleksid ühesugused õigused majanduslikele resurssidele, kaasa arvatud juurdepääs teenindusele, vara omamisele, pärandustele, loodusresurssidele, uuele tehnoloogiale ning finantsteenustele.

1.5 Aastaks 2030 vähendada haavatavate inimeste paljastust ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud katastroofidele, samuti majanduslikele ja sotsiaalsetele katastroofidele.

Lõpetada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja suurenenud toitainete sisaldus toidus ning edendada jätkusuutliku põllumajandust [12]

1.1 Aastaks 2030 lõpetada nälg ja tagada toiteaineterikas toit kõigile aastaringselt.

1.2 Aastaks 2030 lõpetada igasugune alatoitumus

1.3 Aastaks 2030 kahekordistada põllumajanduslik produktiivsus ja sissetulekud väiketootjatel, täpsemalt just naistel, põliselanikel, perekonna taludel, loomapidajatel ja kaluritel.

1.4 Aastaks 2030 kindlustada stabiilne toidu tootmise meetod ja kinnitada põllumajanduslikud meetodid, mis suurendavad produktiivsust ja produktsiooni, mis suudaks säilitada ökosüsteemi.

1.5 Aastaks 2020 säilitada seemnete, haritavate taimede ja loomade ning nende kõigi looduslike sugulasliikide geneetiline mitmekesisus.

Kindlustada tervislik elu ja edendada heaolu igas vanuses [13]

1.1 Aastaks 2030 vähendada sünnitavate naiste suremuse osakaalu alla 70 juhtumi 100 000 sünnituse kohta.

1.2 Aastaks 2030 lõpetada imikute ning laste vanuses alla 5 aastaste ennetatavad surmad.

1.3 Aastaks 2030 lõpetada AIDSi, tuberkoloosi, malaaria ja muude troopiliste haiguste epideemiad ning võidelda hepatiidi ja vee reostusest tulenevate haiguste vastu.

1.4 Aastaks 2030 vähendada ühe kolmandiku võrra enneaegseid surmasi läbi ennetava töö.

1.5 Tugevndada ennatliku tööd ja ravi ainete tarvitamise vastu, sealhulgas narkootiliste ainete ja kahjustavas koguses alkoholi tarvitamine.

1.6 Aastaks 2020 vähendada poole võrra globaalseid surmade ja vigastuste arvu, mis on põhjustatud liiklusõnnetuste poolt.

1.7 Aastaks 2030 kindlustada juurdepääs seksuaalsusega ja paljunemisega seotud tervise hoiule.

1.8 Saavutada universaalne tervisekindlustus.

1.9 Aastaks 2030 vähendada märkimisväärselt surmade arvu mis on põhjustatud mürgistest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase saastumisest.

Kindlustada kõikehõlmav ja õiglase kvaliteediga haridus ning edendada eluaegseid õppimisvõimalusi kõigile[14]

1.1 Aastaks 2030 kindlustada, et kõikidel tüdrukutel ja poistel oleks tasuta ning kvaliteetne esmane ning teisene haridus, kus tuleksid ka efektiivsed õpitulemused.

1.2 Aastaks 2030 kindlustada, et kõikidel tüdrukutel ja poistel oleks juurdepääs kvaliteetsele varajasele lapsepõlve haridusele ja hoiule ning saaksid omandada eel-primaarset haridust, et nad oleksid valmis saama primaaset haridust.

1.3 Aastaks 2030 kindlustada võrdne juurdepääs kõikidele naistele ja meestele taskukohasele, kvaliteetsele haridusele, kaasa arvatud ülikoolid.

1.4 Aastaks 2030 märkimisväärselt suurendada noorte ja täiskasvanute arvu kellel on asjakohased tehnilised ja kutseoskused.

1.5 Aastaks 2030 elimineerida soolised erinevused hariduses ja kindlustada kõigile igal tasemel haridus ja kutsetreeningud, kaasa arvatud puuetega inimestele, põliselanikele ja lastele haavatavades olukordades.

1.6 Aastaks 2030 kindlustada, et kõik noored ja valdav osa täiskasvanuid omandavad lugemuse.

1.7 Aastaks 2030 kindlustada, et kõik õppijad omandavad vajalikud teadmised ja oskused edendamaks jätkusuutliku majandust, jätkusuutlike eluviise, inimõigusi ning soolist võrdõiguslikkust.

Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võrdsustama kõiki tüdrukuid ja naisi[15]

1.1 Lõpetada igasugune naiste ja tüdrukute diskrimineerimine kõikjal.

1.2 Elimineerida igasugune vägivald kõikide naiste ja tüdrukute vastu avalikes ning privaatsetes sfäärides, kaasa arvatud inimkaubandus ning igasugune seksuaalne ekspluateerimine.

1.3 Elimineerida kahjulikud harrastused nagu laste, varajane ja sunnitud abielu ning naiste genitaalide mutalatsioonid.

1.4 Tunnustada ja väärtustada maksmata kodust tööd läbi avalike teenuste ja infrastruktuuri.

1.5 Kindlustada võrdsete võimalustega osavõtt naistele otsuste langetamisel nii poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes valdkondades.

Kindlustada vee ja sanitaarolude kättesaadavus ning nende jätkusuutlik kasutamine kõikjal[16]

1.1 Aastaks 2030 kindlustada puhas ja taskukohane joogivesi kõigile.

1.2 Aastaks 2030 saavutada juurdepääs adekvaatsetele ja õiglastele sanitaar tingimustele, lõpetada avalik roojamine, pöörata erilist tähelepanu nendele naistele ja tüdrukutuele, kes haavatavas olukorras on.

1.3 Aastaks 2030 parandada vee kvaliteeti vähendades keskkonnareostust, minimaliseerides ohtlike kemikaalide ja materjalide keskkonda pääsemist, vähendades reovee hulka poole võrra ning märkimisväärselt suurendada taaskäitlust.

1.4 Aastaks 2030 märkimisväärselt suurendada vee kasutuse efektiivsust igas sektoris ning kindlustada jätkusuutlik magevee kasutus ja taastumine pööramaks tähelepanu veepuudusele. Vähendada märkimisväärselt inimeste arvu, kes kannatavad veepuuduse käes.

1.5 Aastaks 2030 rakendada integreeritud vee resursside kasutamist.

1.6 Aastaks 2020 kaitsta ning taastada vee-põhiseid ökosüsteeme, kaasa arvatud mäed, metsad, rabad, jõed, põhjaveekihid ja järved.

Kindlustada juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule ja modernsele energiale kõikjal[17]

1.1 Aastaks 2030 kindlustada juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele ja modernsele energiale.

1.2 Aastaks 2030 suurendada märkimisväärselt taastuvenergia osakaalu globaalses tarbimises.

1.3 Aastaks 2030 kahekordistada kiirust energia efektiivsuse arengus.

Jätkusuutlik areng Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Strateegiline raamistik[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal võttis riigikogu vastu jätkusuutliku arengu strateegia "Säästev Eesti 21", kus määrati 4 peamist arengu eesmärki, nimelt kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Tulevaste arengukavade koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest, mis võimaldab jätkusuutliku arengu integreerimist tulevastesse valdkondade tegevusplaanidesse ning arengukavva.

Institutsionaalne raamistik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti jätkusuutliku arengut koordineerib keskvalitsuse tasandil Riigikantselei, lisaks juhib Riigikantselei ka Eesti konkurentsivõimekava "Eesti 2020"[18] tegevusprogrammi koostamist ning täitmise jälgimist. Jätkusuutliku arengu koordinatsioonimehhanism hõlmab nii ministeeriume kui ka vabaühendusi. Eesti jätkusuutliku arengu komisjon loodi juba 1996. aastal ning selle ülesanne oli nõustada vabariigi valitsust säästva arengu valdkondades. nendeks valdkondadeks on keskkonnakaitse, ettevõtlus, kohalikud omavalitsused, teadusasutused, muinsuskaitse, energeetika, lastekaitse jne.

Koostöö teiste riikidega[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti peamisteks arengukoostöö prioriteetideks on:

  1. hariduse kvaliteedi toetamine;
  2. tervishoiu arengu toetamine;
  3. rahu ja stabiilsuse tagamine;
  4. demokraatia ja hea valitsemistava edendamine ja inimõiguste tagamine;
  5. majandusarengu edendamine;
  6. keskkonnasõbraliku arengu toetamine;
  7. Eesti inimeste teadlikkuse suurendamine arengukoostöö ja humanitaarabi alal ning globaalsetest arenguprobleemidest.

Tegevuskava 2030 elluviimine [19][muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta teises pooles algatati Eesti säästva arengu näitajate nimekirja uuendamine, nii et seal oleks ka kajastatud ÜRO tegevuskava eesmärgid ja indikaatorid. Analüüsi põhjal tehakse edaspidised ettepanekud jätkusuutliku arengu strateegia ja selle rakendusmehhanismide uuendamise kohta. Üldsuse teadlikkust jätkusuutlike eesmärkide tegevuskavast on vaja suurendada ning rahvusvahelise koostöö kaudu on vajalik panustada nende eesmärkide saavutamist. Eesti peab edaspidi panustama innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste loomiseks, mis aitaks seatud eesmärke ellu viia.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]