Huumus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakamaks.

Huumus on mulla spetsiifiline aine, mille põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud organismijäänuste hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on muutunud. Huumus tekib pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänustest nende muutumise ja ümberkujunemise tulemusel, nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel.

Huumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Huumus sisaldab, võrreldes taimedes ja mikroorganismides leiduvale, palju süsinikku.

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt on kasutatud terminit "huumus" mulla tähenduses.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. SELMAN A. WAKSMAN, HUMUS ORIGIN, CHEMICAL COMPOSITION, AND IMPORTANCE IN NATURE, BALTIMORE, THE WILLIAMS & WILKINS COMPANY, lk 4, 1936, Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]