Huumus

Allikas: Vikipeedia

Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks.

Huumus on mulla spetsiifiline aine, mis on väga keerulise keemilise koostisega ja sellel ei ole ühtset keemilist valemit. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud organismijäänuste hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on täielikult muutunud. Huumus on tekkinud pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud orgaanilistest ainetest nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel.

Huumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Huumus sisaldab, võrreldes taimedes ja mikroorganismides leiduvale, palju süsinikku.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalooliselt on kasutatud terminit huumus -mullana.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. SELMAN A. WAKSMAN, HUMUS ORIGIN, CHEMICAL COMPOSITION, AND IMPORTANCE IN NATURE, BALTIMORE, THE WILLIAMS & WILKINS COMPANY, lk 4, 1936, Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]