Atmosfääri koostis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis. See seisneb sellest, milliste ainete (peamiselt gaaside) segu on mingi planeedi atmosfäär on ja kui suur on iga aine (gaasi) osatähtsus.

Maa atmosfääri koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Kuiva õhu koostis

Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest (tolm, veetilgad, jääkristallid, mere soolad, põlemissaadused).

Atmosfääri moodustavate gaaside kontsentratsioon peaaegu ei muutu. Erandiks on vesi (veeaur; H2O) ja süsihappegaas (CO2).

Kuiva õhu koostis
Gaas Sisaldus
mahu järgi, %
Sisaldus
massi järgi, %
Dilämmastik 78,084 75,50
Dihapnik 20,946 23,10
Argoon 0,932 1,286
Vesi 0,5–4
Süsihappegaas 0,032 0,046
Neoon 1,818×10−3 1,3×10−3
Heelium 4,6×10−4 7,2×10−5
Metaan 1,7×10−4
Krüptoon 1,14×10−4 2,9×10−4
Divesinik 5×10−5 7,6×10−5
Ksenoon 8,7×10−6
Dilämmastikoksiid 5×10−5 7,7×10−5

Peale tabelis toodud gaaside esinevad atmosfääris vääveldioksiid SO2, ammoniaak NH3, vingugaas СО, osoon O3, süsivesinikud, vesinikkloriid HCl, vesinikfluoriid HF, elavhõbeda aur Hg, jood I2, ka lämmastikmonooksiid NO ja väikeses koguses teisi gaase. Troposfääris esineb ka pidevalt suures koguses tahkeid ja vedelaid osakesi (aerosoole).