Geograafiline tööjaotus

Allikas: Vikipeedia

Geograafiline tööjaotus on tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingit tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel spetsialiseerumine ning nendega vahetus.

Geograafiline tööjaotus võib olla:

  • kohalik – asulate vahel ühe piirkonna ulatuses;
  • piirkondlik – ühe riigi majanduspiirkondade vahel;
  • rahvusvaheline – riikide vahel.

Geograafilise tööjaotuse põhjuseks on kasu, mida annab tootmise kontsentratsioon ühes kohas kas tänu suuremahulise tootmise eelistele või tänu antud koha soodsatele loodus- või majandustingimustele. Soodsad loodustingimused mõjutavad kõige rohkem mäetööstusel, põllumajandusel, turismil ja puhkemajandusel spetsialiseerumist.

Geograafilise tööjaotuse areng on tihedalt seotud transpordisüsteemi arenguga, mis muudab tooraine, kütuste, energia ja toodangu vedusid odavamaks.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]