Rõivatööstus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rõivatööstus (ka rõivatootmine) on kergetööstuse haru, mis tegeleb mitmesugusest materjalist rõivaste tootmisega.

Rõivatööstus hõlmab kõikide rõivaesemete ja rõivalisandite õmblemist igat liiki materjalist, k.a rätsepatöö: meeste, naiste ja laste pealis- ja alusrõivaste, töö-, tänava- ja vabaajarõivaste õmblemine nahast, riidest, trikookangast jne. Siin ei eristata täiskasvanute ja lasterõivaid ega moe- ja klassikalisi rõivaid. Siia liigitatakse ka karusnahatööstus (karusnahad ja nendest tehtud rõivad).[1]

Rõivatööstus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis tegutses 2018. aasta seisuga rõivatööstuse valdkonnas 509 ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad töötleva tööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete arvust 7%. Siin on hõivatud umbes 5500 inimest (5% töötleva tööstuse ettevõtete töötajatest). Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu oli 2018. aastal 192 miljonit eurot (1% töötleva tööstuse ettevõtete müügitulust). Ärikasum oli rõivatööstuse ettevõtetel 2018. a kokku natuke üle 2,4 miljoni euro, mis moodustas 1,3% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). Nimetatud kasumimarginaal näitab, et sektori ettevõtetel ei olnud 2018. aasta hea aasta ning nende kasumlikkus on olnud madal. 80% rõivatööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10-ne töötaja. 2% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (9 ettevõtet). 7% rõivatööstuse ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot (36 ettevõtet), mis on vähem kui Eesti töötleva tööstuse ettevõtetel keskmiselt (töötleva tööstuse keskmine oli Eestis 21%). 2/3 rõivatööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.[2]

Viimasel kümnendil on allhange liikunud Eestist välja ning keskmine ettevõtte suurus kahanenud. Eesti rõivatööstuses jätkuvad järgnevatel aastatel juba varem alanud muutused. Lühikese vahega teatasid oma tootmise lõpetamisest Eestis nii Sangar kui ka Baltika. Võimalik, et selliseid uudiseid tuleb lähiajal veelgi. Masstootmine lahkub Eestis ja siia jääb pigem niššitootmine ning disain ja turundus ehk väärtusahela kõrgema liandväärtusega etapid. Rõivatööstus on üks sektoreid, kus ennustatakse järgnevatel aastatel olulist töökohtade kadu Eestis. Tööjõukulude tase on lihtsalt niivõrd kõrge, et ei suudeta püsida konkurentsis. Eesti rõivatööstus toetub tugevalt ekspordile. Seetõttu on ekspordi aeglane kasv pidurdanud kogu sektori kasvu. Peamised riigid, kuhu tooteid eksporditakse on Soome, Rootsi ja Norra. Peamised ekspordiartiklid on meeste ja naiste rõivad.[3]

2020. a kolmandas kvartalis oli rõivatööstuse ettevõtete müügitulu kokku pea 42 miljonit eurot, mis on 15% vähem kui 2019. a III kvartalis. Nende ettevõtete töötajate arv on aga samal ajal vähenenud 8% võrra ja tööjõukulud 16% võrra.

Rõivatööstuse suurimad ettevõtted müügitulu alusel (TOP 6)[4][muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte Põhitegevusala Asutatud[5] Müügitulu (2020 III kvartal) Töötajate arv (2020 III kvartal) Suurim omanik[5] Omanike (suurima) koduriik[5]
1 Osaühing Lenne Muude rõivaste tootmine 1991 6 351 073 € 54 Eesti
2 ACLIMA Baltic Aktsiaselts Alusrõivaste tootmine 1999 3 700 448 € 66 Aclima AB Norra
3 Ursuit Baltics AS Muude pealisrõivaste tootmine 1993 2 507 872 € 92 Ursuit Oy Soome
4 Coats Eesti Aktsiaselts Muude mujal liigitamata rõivaste tootmine 1994 2 365 431 € 83 Coats Group Suurbritannia
5 Aktsiaselts SVARMIL Töörõivaste tootmine 1996 2 062 345 € 226 Berendsen PLC[6], mida omab omakorda Elis Group Taani ettevõte, mida omab Prantsusmaa ettevõte
6 Trimtex Baltic OÜ Muude pealisrõivaste tootmine 2008 1 877 655 € 85 Trimtex Sport AS Norra

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus. "EMTAK 2008 SELGITAVAD MÄRKUSED". Vaadatud 13.10.2020.
  2. Statistikaameti andmebaas, aastastatistika 2018.a kohta
  3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. "2018. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE". 2019. Vaadatud 13.10.2020.
  4. Teatmik.ee andmebaas, statistika põhitegevusala lõikes
  5. 5,0 5,1 5,2 Ettevõtte koduleht
  6. Eesti Töötukassa. "Töötukassa ja Svarmil AS sõlmisid koostööleppe". 16. juuni 2016. Vaadatud 13.10.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]