Mulla veerežiim

Allikas: Vikipeedia

Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast[1] aasta jooksul. Seda määravad mulla osakeste füüsilised omadused ja suurused. Mulla poorsus määrab mulla veekinnihoidmise võimalusi. Kui kõik poorid on veega täis, siis muld on veega küllastatud.[2]

Mulla veerežiimi mõjutavad tegurid on reljeef, kliima, mulla koostis, põhjavee seis ja taimkate.

Kui Eestis aasta keskmine sademete hulk (550–650 mm) ületab aurumist (umbes 300 mm), siis Eesti muldadele on iseloomulik peamiselt läbiuhtumise tüüpi veerežiim.[1]

Mulla veerežiimi reguleerimisvõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Kui mulla veerežiim inimtegevuse jaoks ei sobi, siis võib seda reguleerida. Selleks kasutatakse järgmisi meetodeid:

  • pinnaprofileerimine
  • kuivendamine
  • niisutamine
  • kombineeritud meetmed
  • mulla aktiivveemahutavuse suurendamine - sügavkobestamine
  • lume ja lume sulavee kogumine
  • võimalikult varajane külv
  • rullimine
  • multšimine[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Muld (konspekt)
  2. "Environmental Terminology and Discovery Service (ETDS)". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2015. Vaadatud 20. augustil 2011.