Antitsüklon

Allikas: Vikipeedia
Õhu tsirkulatsioon antitsüklonis (paremal)

Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, ümbritsevast õhumassist kõrgema õhurõhuga pöörise ala.

Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, ulatudes 1020 - 1050 hPa-ni, erandjuhtudel isegi 1080 hPa-ni ja langeb äärte suunas. Antitsükloneid on kahte tüüpi: a) paiksed ja b)liikuvad. Paiksed kõrgrõhkkonnad moodustuvad subtroopilises vööndis, liikuvad antitsüklonid asuvad tsüklonite vahel, eriti aga tsüklonite pere lõpul. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias ja arktilistel meredel, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osa sisealadel. Kõrgrõhkkonna mõjul ilmnevad kontinentaalse kliima tunnused.

Kõrgrõhkkond. Ingliskeelne tähistus - H, eesti keelne - K

Antitsükloni keskosas toimub õhu juurdevool troposfääri kõrgematest ülakihtidest. Võimsate õhukihtide „vajumine“ tekitab alumiste kihtide dünaamilise soojenemise, mille tulemusel omakorda tekivad alumiste kihtide temperatuuri inversioonid. Pilvi on rohkem äärealadel. Tavalisemad on ilusa ilma rünkpilved. Varahommikuti võivad tekkida madalad kihtpilved või udu, kuid need kaovad peale päikesetõusu kiiresti.

Külmal poolaastal tekib inversioonikihi all sageli kihtpilvisus. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversioonikihis see troposfääris kõrguse suurenedes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib sügiseti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht katta taeva kogu päevaks.

Antitsüklonis puhuvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. Antitsükloni saabumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]