Mine sisu juurde

Innocentius IX

Allikas: Vikipeedia
Innocentius IX
Sünninimi Giovanni Antonio Facchinetti
Valitsemisaja algus 29. oktoober 1591
Valitsemisaja lõpp 30. detsember 1591
Eelkäija Gregorius XIV
Järeltulija Clemens VIII
Vanemad Antonio Facchinetti
Francesca Cini
Sünnikuupäev 20. juuli 1519
Sünnikoht Bologna
Surmakuupäev 30. detsember 1591
Surmakoht Rooma
Maetud Vatikani grotid
Autogramm
Vapp

Innocentius IX (Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce või Giovanni Antonio Facchinetti, 20. või 22. juuli 1519 – 30. detsember 1591) oli paavst 1591 aastal. Ta oli 230. paavst.[1]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce sündis Bolognas Antonio Facchinetti ja Francesca Cini peres ainsa pojana. Hiljem kolisid tema vanemad Veronasse. Giovanni Antonio teenis esmalt elatist pakikandjana. Kuigi Fachinettide perekond polnud rikas, oli Giovanni Antoniol võimalus minna õppima Bologna ülikooli õigusteadust. 11. märtsil 1544 omandas ta doktorikraadi tsiviil- ja kanoonilise õiguse alal, olles eelnevalt ordineeritud preestriks.[2]

Õpingute järel siirdus Facchinetti Rooma, kus ta oli esmalt kardinal Niccolò Ardinghelli ja seejärel Alessandro Farnese teenistuses[3]. Farnese saatis Facchinetti 1547. aastal oma peapiiskopkonda Avignonis. Facchnetti teenis seal neli aastat vikaari ja administraatorina. 1558. aastal oli ta Parma kuberner.[4] 1560. aastal pühitseti Facchinetti Calabrias asuva Nicastro piiskopkonna (tänapäeval Lamezia Terme). Ta suhtus reformidesse soosivalt ja oli hiljem oma piiskopkonnas pärast 30-aastast vahet esimene piiskop, kes resideeris oma ametikohal.[2] 1562. aastal osales ta piiskopina Trento kirikukogul[5], kus seisis paavsti autoriteeti kaitsvate ettepanekute eest. Õpetlasena kirjutas ta teoloogilisi ja filosoofilisi töid, nagu "Moralia quædam theologica", "Adversus Machiavellem" ja "De recta gubernandi ratione", kuid need jäid avaldamata[3]. Piiskopina hoidis Facchnetti häid suhteid teiste Calabria piiskopidega, jutlustas ning tegi regulaarseid visitatsioone.[4]

1566. aastal määrati Facchinetti paavst Pius V poolt Veneetsia nuntsiuseks. Selles ametis kehtestas ta Veneetsias Trento kirikukogu reforme. Lisaks tegutses ta diplomaadina ning aitas kaasa Veneetsia, Hispaania ja Paavstiriikide vahel sõjalise liidu loomiseni Osmanite riigi vastu.[3] Facchinetti oli Veneetsia õukonnas mõjuvõimas isik, kes pärast Lepanto merelahingus saavutatud võitu unistas laiema protestantide vastase ning paavsti juhatuse all oleva liiga moodustamisest. Kui Veneetsia aga 7. märtsil 1573 Osmanitega eraldi rahu tegi, põhjustas see paavst Gregorius XIII õukonnas suurt pahameelt, kuna Facchinetti polnud neid sealsete poliitiliste muudatustega piisavalt kursis hoidnud. Seepärast kutsuti ta 15. juunil tagasi.[4]

1575. aastal loovutas ta tervislikel põhjustel oma piiskopkonna, kuid pühitseti järgmise aasta 4. novembril Jeruusalemma titulaarpatriarhiks. Selles ametis oli ta kuni 1583. aastani, sama aasta 12. detsembril pühitseti ta kardinal-preestriks ning Santi Quattro Coronati titulaarpiiskopiks. Samal ajal töötas ta inkvisitsioonis ning võttis osa kardinalide komisjonist, mis pidi uurima Prantsusmaa kuninga Henri III osalust kardinal Louis de Lorraine de Guise'i tapmises. Komisjoni töö aga vilja ei kandnud, kuna kuningas mõrvati 1589. aastal. Facchinetti osales kardinalina neljal konklaavil, millest viimases osutus ta valituks.[2] Kardinalina kaitses Facchinetti Bologna linna huve ning oli nii Gregorius XIII, Sixtus V kui ka Gregorius XIV õukondades mõjuvõimsatel kohtadel[4].

Innocentius IX paavstikrooniga

Ametid

[muuda | muuda lähteteksti]

Konklaav

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis 1591. aasta konklaav

Gregorius XIV surma järel kutsuti 16. oktoobril 1591 kokku konklaav, mis kestis kokku neliteist päeva. Kardinalide arvates pidi uus paavst kindlakäeliselt läbi viima Trento kirikukogu reforme ning seisma vastu hugenottide levikule Prantsusmaal[4]. 29. oktoobril toimus Vatikani paavstipalees viimane valimisvoor, kus Facchinetti saavutas Hispaania fraktsiooni mõjul 28 häälega vajaliku enamuse ning sai seega järgmiseks paavstiks. Facchinetti võttis Innocentius III auks[4] enda paavstinimeks Innocentius IX. Ta krooniti 3. novembril kardinal-diakon Andreas von Habsburgi poolt.[6] Tegu oli ühe viimase konklaaviga, kus avalikkus mingi paavstikandidaadi valimise peale kihla vedas[7]. Innocentius oli küll 72-aastane ning haiglane mees (kannatas ka neerukivide ja podagra all[8]), kuid siiski teiste seas austatud vaimulik[4].

Valitsemisaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Innocentius IX toetas Prantsuse ususõdade ajal Hispaania kuningat Felipe II ja Prantsuse Katoliku Liigat võitluses Henri IV vastu[9].

Oma kroonimispäeval tegi ta ettepaneku luua Sant' Angelo kindlusesse reservfond vältimatute kulude tarbeks. 4. novembril kinnitas ta bullas "Quae ab haec" Pius V otsust kirikuvarade võõrandamise kohta, mis on karistatav ekskommunikatsiooniga.[3] Ta kavatses paavstliku riigisekretariaadi töö jaotada kolme osakonna vahel: üks osakond oleks tegelenud Prantsusmaa ja Poolaga, teine Itaalia ja Hispaaniaga, kolmas Saksamaaga[9].

Innocentius IX tegeles kuritegevuse ohjeldamisega Kirikuriigis, ta soovis reguleerida Tiberi jõe voolu ja parandada Borgos sanitaarseid tingimusi. Ta otsustas vaeste abistamiseks alandada Roomas leiva hinda.[9] Peatselt pärast paavstiks valimist asutas ta ka kongregatsiooni, mille ülesandeks oli Rooma linnas vajaminevate reformide kavad koostada (näiteks Rooma prostituutide tegevuse reguleerimine ja preestriseminaride tarbeks uute hoonete leidmine). Üks kongregatsiooni nõunikest oli ka Liivimaal tegutsenud jesuiit Antonio Possevino.[10]

Bullas "Inter Felices" toetas Innocentius IX jesuiidipaatri Alonzo Sáncheze misjonitööd Aasias[11].

Innocentius IX oli paavstina väga töökas ja vähenõudev, süües vaid korra päevas. 6. märtsil 1591 pühitses ta kardinaliks Alessandro Farnese venna pojapoja Odoardo. Innocentius osales pühitsuse järel tänutäheks tema karjääri algul saadud abi eest Farnesede perekonna pidustustel.[4]

Innocentius IX külmetus 18. detsembril, kuid pühitses samal päeval oma ainsal konsistooriumil kardinalideks oma õe Antonia pojapoja Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce ja Piacenza piiskopi Filippo Sega[4].

Surm

[muuda | muuda lähteteksti]
Innocentius IX haud

Kehvast tervisest ja halvast ilmast hoolimata otsustas Innocentius 21. detsembril jalgsi läbi teha Rooma seitsme kiriku palverännaku. Ta haigestus järgmisel päeval ning oli sunnitud oma audientsid ära jätma. Innocentius IX suri 1591. aasta 30. detsembri varahommikul Roomas arvatavasti kopsupõletikku, olles valitsenud 62 päeva. Pärast teda on veel vähem valitsenud ainult Leo XI ja Johannes Paulus I. Ta maeti 8. jaanuaril 1592 Vatikani basiilikasse. Tema matusetseremoonia viis läbi jesuiit Benedetto Giustiniani.[4]

Innocentius IX haud asub Vatikani grottides. 1606. aasta 25. septembril tema haud avati ning säilmed paigutati uude sarkofaagi.[12]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Innocent IX". Vatican.va. Vaadatud 16.09.2026.
  2. 1 2 3 "The Cardinals of the Holy Roman Church: Biographical Dictionary Pope:Gregory XIII (1572-1585): Consistory of December 12, 1583 (VII)". Cardinals.fiu.edu. (15) 1. FACCHINETTI DE NUCE, seniore, Giovanni Antonio (1519-1591). Vaadatud 16.09.2026.
  3. 1 2 3 4 "Pope Innocent IX". New Advent. Vaadatud 16.09.2026.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Pizzorusso, Giovanni (2004). Dizinario biografico degli Italiani. Kd 62. Innocenzo IX, Papa.
  5. ↑ "Innocent IX". Britannica. Vaadatud 16.09.2026.
  6. ↑ "SEDE VACANTE 1591". Csun.edu. Vaadatud 16.09.2026.
  7. ↑ Hunt, John M. (2015). Betting on the Papal Election in Sixteenth-Century Rome. Las Vegas. Lk 5.
  8. ↑ Retief, Francois P.; Cilliers, Louise (2005). "Diseases and Causes of Death amoung Popes". Acta Theologica Supplementum (7): 244.
  9. 1 2 3 "Innocent IX". Thecathedra.com. Vaadatud 16.09.2026.
  10. ↑ Donnelly, John Patrick (1986). "To Close a Giant Eye: The Pantheon, 1591". Archivum Historiae Pontifici. 24 – cit. via JSTOR.
  11. ↑ "Alonzo Sánchez". New Advent. Vaadatud 16.09.2026.
  12. ↑ "The Tomb of Innocent IX: Vatican Grottoes". Stpetersbasilica.info. Vaadatud 16.09.2026.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • D. Bergamaschi: Della patria e del pontificato di Innocenzo IX. "Arte e Storia", 26, 1906: 151.
  • Ivan Cloulas: L'armée pontificale de Grégoire XIV, Innocent IX et Clément VIII pendant la deuxième campagne en France d'Alexandre Farnèse (1591–1592). "Bulletin de la Commission Royale d'Histoire", 126, 1960: 83–102.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Luigi Pellanda: Il papa Innocenzo IX è oriundo di Nogara (Verona) oppure della diocesi di Novara? "Bollettino Storico per la Provincia di Novara", 44, 1953: 1–13.
  • Maria Simona Pezzica: La devoluzione di Ferrara in una lettera inedita di Giulio Cortese a papa Innocenzo IX. "Atti e Memorie della Deputazione Provinciale Ferrarese di Storia Patria", 7, 1984–1988: 217–236.
  • Ugo Rozzo: La biblioteca 'ideale' del nunzio Facchinetti (1568). Biblioteche italiane del Cinquecento tra Riforma e Controriforma. Udine, 1994: 191–234.
  • Domenico Maria Valensise: Il Vescovo di Nicastro poi Papa Innocenzo IX e la Lega contro il Turco. Cenni biografici e lettere inedite. Nicastro, 1898.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Gregorius XIV		 Rooma paavst
1591		 Järgnev
Clemens VIII
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Innocentius_IX&oldid=7248059"