Stephanus V

Stephanus V
Stephanus V
Valitsemisaja algus	september 885
Valitsemisaja lõpp	14. september 891
Eelkäija	Hadrianus III
Järeltulija	Formosus
Vanemad	Adrien
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	14. september 891
Surmakoht	Rooma
Maetud	Vatikani grotid

Stephanus V (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus VI) oli paavst aastatel 885–891. Ta oli 110. paavst.

Stephanus oli sündinud Roomas ja ta oli aristokraat Hadrianuse poeg. Stephanust koolitas tema sugulane Anagni piiskop ja bibliothecarius Zacharias. Stephanus oli Marinus I ajal Santi Quattro Coronati kardinalpreester.

Paavstiks saamine

Stephanus V valiti paavstiks septembris 885 Rooma vaimulike ja kodanike aklamatsiooniga. Ta pühitseti ametisse Porto piiskopi Formosuse poolt.

Suhted Frangi keisriga

Stephanus V ei pöördunud paavstiks saamise järel vastava kinnituse saamiseks Frangi keisri Karl Paksu poole. Keiser saatis Rooma kantsler Liutwardi, kelle ülesandeks oli Stephanus ametist tagandada, kuid paavst kinnitas Liutwardile, et ta valiti ametisse üksmeelse toetusega, lisaks toetas teda Roomas resideerinud keisri esindaja, mistõttu kantsler loobus paavsti tagandamisest.

Stpehanus V kutsus Karl Paksu Itaaliasse araablastega võitlema, kuid riigisiseste probleemidega seotud keiser külastas Itaaliat vaid 886. aastal ja siirdus tagasi kodumaale.

Pärast Karl Paksu surma pakkus Stephanus V 890. aastal krooni Arnulfile, kes ei saanud riigisiseste probleemide tõttu Itaaliasse araablastega võitlema tulla. Seejärel otsis paavst abi Spoleto hertsogilt Guido III-lt. Paavst adopteeris Guido ja kroonis ta 21. veebruaril 891 Frangi keisriks.

Ta tunnustas 887 Louis III Pimedat Alam-Burgundia kuningana.

Suhted Bütsantsiga

Stephanus V palus Bütsantsi keisrilt sõjalist abi võitluseks araablastega. Konstantinoopoli patriarh Photios I taunis paavsti. Paavst tunnustas tema järglast patriarh Stephanos I-st.

Suhted gallikaani piiskoppidega

Stephanus V ordineeris 891 Langres piiskopi Thibaut II ja 886 andis palliumi Narbonne'i peapiiskopile Théodardile.^[1]

Kuuria ja uued kardinalid

Stephanus V tagandas kuuria reorganiseerimise käigus mitmeid ametnikke. Ta määras kaks uut kardinali: hilisema paavsti Sergius III ja vaimulik Johannese (Giovanni).

Teoloogilised otsused

Stephanus V kirjeldas 891 Määri kuningale Svatopluk I-le saadetud kirjas Kolmainsust.^[2]

Misjon

Stephanus V määras peapiiskop Methodiose surma järel tema järglaseks Gorazdi, kuid Saksa vaimulike surve tõttu kutsus ta Gorazdi Rooma ja keelas kirikuslaavi liturgia kasutamise. Paavst määras uueks peapiiskopiks Nitra piiskopi Wichingi.

Kristlik eetika

Kuna paavsti finantsiline olukord oli kehv, kasutas ta isa vara, et aidata vaeseid, lunastada välja pantvange ja remontida kirikuid.

Stephanus V kirjutas 887 Mainzi peapiiskopile Liutbertile saadetud epistlis, et aborti sooritanud või vastsündinu tapnud isik on mõrvar.^[3]

Ta keelas süüdistatava ülekuulamisel piinamise kasutamise.^[4]

Stephanus V kultuuriloos

"Liber Pontificalise" algne paavstide elulugude kogu lõpeb Stephanus V elulooga.^[5]

Ta keelas 887 duellide pidamise.^[6]

Surm

Stephanus V suri 14. septembril 891 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Viited

↑ Löffler, Klemens (1912). "" St. Theodard". Catholic Encyclopedia".
↑ Maas, Anthony (1909). ""Filioque". Catholic Encyclopedia".
↑ ""Roman Catholicism and abortion access. Pagan & Christian beliefs 400 BCE -1980 CE". Religious Tolerance". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2012. Vaadatud 17. septembril 2025.{{cite web}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
↑ Kirch, Johann Peter (1911). ""Ordeals." Catholic Encyclopedia".
↑ Kirsch, Johann Peter (1910). ""Liber Pontificalis." Catholic Encyclopedia".
↑ Cathrein, Victor (1909). ""Duel". Catholic Encyclopedia".

Kirjandus

J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Gerhard Laehr: Das Schreiben Stephans V. an Sventopulk von Mähren. "Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde" 47, 1928: 159–173.
Liber Pontificalis.

Välislingid

Artikkel Stephanus V kohta. (inglise keeles)
Artikkel Stephanus V kohta. (inglise keeles)
Stephanus V dokumendid.
9. sajandi kardinalid.

Eelnev Hadrianus III	Rooma paavst 885–891	Järgnev Formosus

[Theodard-1] Löffler, Klemens (1912). "" St. Theodard". Catholic Encyclopedia".

[Filioque-2] Maas, Anthony (1909). ""Filioque". Catholic Encyclopedia".

[Abort-3] ""Roman Catholicism and abortion access. Pagan & Christian beliefs 400 BCE -1980 CE". Religious Tolerance". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2012. Vaadatud 17. septembril 2025.{{cite web}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[Ordeaalid-4] Kirch, Johann Peter (1911). ""Ordeals." Catholic Encyclopedia".

[Liber-5] Kirsch, Johann Peter (1910). ""Liber Pontificalis." Catholic Encyclopedia".

[Duell-6] Cathrein, Victor (1909). ""Duel". Catholic Encyclopedia".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

v r Roomakatoliku kiriku paavstid
1.–4. sajand	Peetrus Linus Anacletus I Clemens I Evaristus Aleksander I Sixtus I Telesphorus Hyginus Pius I Anicetus Soter Eleutherus Victor I Zephyrinus Calixtus I Urbanus I Pontianus Anterus Fabianus Cornelius Lucius I Stephanus I Sixtus II Dionysius Felix I Eutychianus Caius Marcellinus Marcellus I Eusebius Miltiades Silvester I Marcus Julius I Liberius Damasus I Siricius Anastasius I
5.–8. sajand	Innocentius I Zosimus Bonifatius I Coelestinus I Sixtus III Leo I Suur Hilarius Simplicius Felix III Gelasius I Anastasius II Symmachus Hormisdas Johannes I Felix IV Bonifatius II Johannes II Agapetus I Silverius Vigilius Pelagius I Johannes III Benedictus I Pelagius II Gregorius I Suur Sabinianus Bonifatius III Bonifatius IV Adeodatus I Bonifatius V Honorius I Severinus Johannes IV Theodorus I Martinus I Eugenius I Vitalianus Adeodatus II Donus Agatho Leo II Benedictus II Johannes V Conon Sergius I Johannes VI Johannes VII Sisinnius Constantinus Gregorius II Gregorius III Zacharias Stephanus II Paulus I Stephanus III Hadrianus I Leo III
9.–12. sajand	Stephanus IV Paschalis I Eugenius II Valentinus Gregorius IV Sergius II Leo IV Benedictus III Nicolaus I Hadrianus II Johannes VIII Marinus I Hadrianus III Stephanus V Formosus Bonifatius VI Stephanus VI Romanus Theodorus II Johannes IX Benedictus IV Leo V Sergius III Anastasius III Lando Johannes X Leo VI Stephanus VII Johannes XI Leo VII Stephanus VIII Marinus II Agapetus II Johannes XII Leo VIII Benedictus V Leo VIII Johannes XIII Benedictus VI Benedictus VII Johannes XIV Johannes XV Gregorius V Silvester II Johannes XVII Johannes XVIII Sergius IV Benedictus VIII Johannes XIX Benedictus IX Silvester III Benedictus IX Gregorius VI Clemens II Benedictus IX Damasus II Leo IX Victor II Stephanus IX Nicolaus II Aleksander II Gregorius VII Victor III Urbanus II Paschalis II Gelasius II Calixtus II Honorius II Innocentius II Coelestinus II Lucius II Eugenius III Anastasius IV Hadrianus IV Aleksander III Lucius III Urbanus III Gregorius VIII Clemens III Coelestinus III Innocentius III
13.–16. sajand	Honorius III Gregorius IX Coelestinus IV Innocentius IV Aleksander IV Urbanus IV Clemens IV sedisvakants Gregorius X Innocentius V Hadrianus V Johannes XXI Nicolaus III Martinus IV Honorius IV Nicolaus IV sedisvakants Coelestinus V Bonifatius VIII Benedictus XI Clemens V sedisvakants Johannes XXII Benedictus XII Clemens VI Innocentius VI Urbanus V Gregorius XI Urbanus VI Bonifatius IX Innocentius VII Gregorius XII sedisvakants Martinus V Eugenius IV Nicolaus V Calixtus III Pius II Paulus II Sixtus IV Innocentius VIII Aleksander VI Pius III Julius II Leo X Hadrianus VI Clemens VII Paulus III Julius III Marcellus II Paulus IV Pius IV Pius V Gregorius XIII Sixtus V Urbanus VII Gregorius XIV Innocentius IX Clemens VIII
17.–20. sajand	Leo XI Paulus V Gregorius XV Urbanus VIII Innocentius X Aleksander VII Clemens IX Clemens X Innocentius XI Aleksander VIII Innocentius XII Clemens XI Innocentius XIII Benedictus XIII Clemens XII Benedictus XIV Clemens XIII Clemens XIV Pius VI Pius VII Leo XII Pius VIII Gregorius XVI Pius IX Leo XIII Pius X Benedictus XV Pius XI Pius XII Johannes XXIII Paulus VI Johannes Paulus I Johannes Paulus II
21. sajand	Benedictus XVI Franciscus Leo XIV