Johannes IV (paavst)
See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes IV. |
Johannes IV | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 24. detsember 640 |
Valitsemisaja lõpp | 12. oktoober 642 |
Eelkäija | Severinus |
Järeltulija | Theodorus I |
Sünnikoht | Dalmaatsia |
Surmakuupäev | 12. oktoober 642 |
Surmakoht | Rooma |
Johannes IV (ladinapäraselt Ioannes IV) oli paavst 640–642. Ta oli 72. paavst.
Johannes sündis Dalmaatsias ja võis mõnedel andmetel pärineda Solinist. Ta oli scholasticus Venantiuse poeg.
Ta siirdus Rooma, oli Honorius I ajal 636 diakon ja seejärel ülemdiakon (kardinaldiakon).
Paavstiks saamine
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV pühitseti paavstiks jõululaupäeval 24. detsembril 640, kui Bütsantsi keiser Herakleios I oli teda tunnustanud.
Vakantsiperioodil saatis Johannes kirja Iiri vaimulikele. Tema nimi asus kirjas ülempreester Hilaruse järel. Samas kirjas nimetasid Hilarus ja primicerius Johannes end kiriku asevalitsejateks.
Monoteletismi taunimine
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV pidas jaanuaris 641 sinodi, milles ta mõistis hukka monoteletismi kui ketserluse. Samuti mõistis ta hukka Konstantinoopoli eelmise patriarhi Sergios I, valitseva patriarhi Pyrrhos I ja Aleksandria patriarhi Cyruse.
Keiser Herakleios I teatas paavstile vahetult enne oma surma saadetud kirjas, et "Ekthesise" koostamise eest vastutas Sergios I.
Kui Pyrrhos I tunnustas "Ekthesist", taunis paavst teda keiser Konstantinos III-le saadetud kirjas. Paavst nõudis, et kõik Konstantinoopoli kuulutusetulpadel asuvad "Ekthesise" tekstid tuleb maha rebida.
Liturgilised otsused
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV saatis vakantsiperioodil aastal 640 kirja Iiri vaimulikele, Connori piiskopile Dimmale ja Roscrea abtile Cronanile, milles ta keelustas iiri tava pidada ülestõusmispühi juutide ajaarvestuse järgi. Ta hoiatas vaimulikke pelagianismi eest.
Tema ajal ehitati Lateraani palees kabel, mille paavst pühitses Dalmaatsia märtrite Venantiuse, Anastasiuse, Mauruse ja teiste märtrite auks. Sinna kabelisse viidi Dalmaatsia märtrite reliikviaid, mida polnud võimalik kodumaal hoida slaavlaste sissetungi tõttu.
Ordinatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV ordineeris 18 piiskoppi, 18 või 19 preestrit ja 5 diakonit.
Tema ajal sai diakoniks (kardinaldiakon) hilisem paavst Theodorus I.
Misjon
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV soovis misjoneerida slaavlasi.
Kristlik eetika
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV saatis abt Martinuse Dalmaatsiasse ja Istriasse, et ta vabastaks lunaraha eest slaavlaste poolt võetud kristlastest pantvangid.
Johannes IV kultuuriloos
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV ajal kaunistati mosaiikidega San Venanzio kabel Lateraani basiilikas ja San Stefano kabel. Ta lasi San Venanzio kabeli dekoreerida kahe hõbeornamendiga kaunistatud võlvkaarega.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes IV suri 12. oktoobril 642 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Surres pärandas ta vaimulikele rahalise pärandi.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
- Stamantina Rizou-Couroupos: Un nouveau fragment de la "cheleusis" d'Héraclius au pape Jean IV. J. Dummer, "Texte und Textkritik". Berlin, 1987: 531–532.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Artikkel Johannes IV kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Johannes IV kohta. (inglise keeles)
- 7. sajandi konsistooriumid.
- Johannes IV dokumendid.
Eelnev Severinus |
Rooma paavst 640–642 |
Järgnev Theodorus I |