Johannes XIX

Johannes XIX
Sünninimi	Romano Tuscolost (Romano di Tuscolo)
Valitsemisaja algus	19. aprill 1024
Valitsemisaja lõpp	20. oktoober 1032 ?
Eelkäija	Benedictus VIII
Järeltulija	Benedictus IX
Sünnikoht	Rooma ?
Surmakuupäev	20. oktoober 1032 ?
Surmakoht	Rooma

Johannes XIX, ladinapäraselt Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) oli paavst 1024–1032. Ta oli 144. paavst.

Romano sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres. Kui vend Teofilatto sai 1012 Benedictus VIII nime all paavstiks, sai Romanost Rooma valitseja, konsul, hertsog ja senaator.

Kirikuloolase J. N. D. Kelly ja "Catholic Encyclopedia" andmetel jäi Romano kuni paavstiks valimiseni ilmikuks ja sai siis vajalikud ordinatsioonid ühe päeva jooksul, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.

Paavstiks saamine

Johannes XIX sai paavstiks 19. aprillil 1024 Tuscolo suguvõsa toetusel ja pühitseti ametisse millalgi ajavahemikul 24. juunist 15. juulini. Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel võis ta paavstiks saamiseks anda valimisprotseduuri läbiviijatele altkäemaksu.

Suhted Saksa-Rooma keisriga

Johannes XIX kroonis 26. märtsil 1027 Rooma Peetri kirikus Saksa-Rooma keisriks Konrad II. Kroonimisel viibisid ka Burgundia kuningas Rodolphe III ning Inglismaa ja Taani kuningas Knud Suur.

Konrad II ei andnud paavstile tavapärast vannet, mille alusel olid eelmised Saksa-Rooma keisrid lubanud kaitsta Roomat.

Kui paavst andis Reichenau kloostri abtile privileegi kanda missal paavstlikke rõivaid, siis pidi abt keisri käsul andma vastava bulla Konstanzi piiskopile Warmannile, kes selle põletas.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga

Kroonik Rodulphus Glaberi andmetel saatsid Bütsantsi keiser Basileios II ja Konstantinoopoli patriarh Evstathios 1024 Rooma delegatsiooni, et saada paavstilt nõusolek oikumeenilise patriarhi tiitli määramiseks Konstantinoopoli patriarhile.

Krooniku teatel tõi delegatsioon kaasa rikkalikult kingitusi ja paavst oli patriarhi nõudmisele valmis järele andma, kuid siis taunisid seda mitmed mõjukad vaimulikud, kes tema kavatsusest teada said. Nende vaimulike hulgas oli ka Dijoni kloostri abt Guillaume. Paavst loobus oma kavatsusest, mistõttu Konstantinoopoli patriarh eemaldas tema nime diptühhonist.

Suhted Briti piiskoppidega

Johannes XIX kinnitas Inglismaa ja Taani kuningale Knud Suurele, et Inglismaa ja Taani peapiiskopid ei pea tasuma palliumite saamiseks liiga suurt maksu.

Suhted Itaalia piiskoppidega

Johannes XIX sätestas 6. aprillil 1027, et Grado piiskop allub Aquileia patriarhi jurisdiktsiooni alla. Ta sätestas septembris 1027, et Aquileia patriarh on Itaalia metropoliit ja andis talle palliumi.

Paavst tühistas 1029 Aquileia patriarhile antud privileegid ja taastas Grado patriarhi õigused patriarhina.

Ta lahendas Milano ja Ravenna peapiiskoppide vahelise vaidluse.

Sisepoliitika

Johannes XIX saavutas lepituse Crescenzi suguvõsaga, mille liikmed olid 1012 Roomast minema aetud.

Liturgilised otsused

Johannes XIX sätestas, et Silva Candida piiskop võib kindlatel päevadel läbi viia Peetruse missat.

Teda peetakse esimeseks paavstiks, kes sätestas indulgentse almuste andmise asemel.

Munklus

Johannes XIX kinnitas Cluny kloostri privileegid ja noomis Mâconi piiskoppi Goselini (Gouzlin), kes taunis kloostri tegevust. Ta pakkus Cluny abtile Odilonile Lyoni piiskopi ametit.

Ta andis Reichenau kloostri abtile privileegi, mille alusel võis too kanda missal paavstlikke rõivaid.

Kanoniseerimised

Johannes XIX kanoniseeris 1024 Adalardi ja 1026 Bononiuse. Ta tunnustas mais 1031 Limogesi kirikukogu otsust ja kuulutas selle esimese piiskopi Martiali apostliks.

Uued kardinalid

Johannes XIX määras 10 uut kardinali.

Benedetto, preester
Dodone
Giovanni, Porto piiskop
Giovanni, San Crisogono kardinalpreester
Giovanni, Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
Giovanni, Santa Agata in Suburra kardinaldiakon
Giovanni Ponzio
Pietro, Palestrina piiskop
Pietro, piiskop
Rodolfo

Onupojapoliitika

Johannes XIX määras oma venna Tuscolo krahvi Alberico III Lateraani palee ametnikuks.

Johannes XIX kultuuriloos

Johannes XIX kutsus Rooma muusiku Guido Arezzost. Ta andis 1026 korralduse uue noodikirja kasutusele võtmiseks.

Surm

Johannes XIX suri kirikuloolase Kelly andmetel 20. oktoobril 1032 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Catholic Encyclopedia andmetel võis ta surra 6. novembril.

Kirjandus

Klaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046. Stuttgart, 1973.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Leo Santifaller: Chronologisches Verzeichnis der Urkunden Papst Johannes XIX. "Römische Historische Mitteilungen" 1, 1958: 35–73.

Välislingid

Artikkel Johannes XIX kohta. (inglise keeles)
Artikkel Johannes XIX kohta. (inglise keeles)
Johannes XIX dokumendid.
Johannes XIX kardinalid.
Artikkel abt Odilonist. (inglise keeles)
Artikkel Guido d'Arezzost. (inglise keeles)

Eelnev Benedictus VIII	Rooma paavst 1024–1032	Järgnev Benedictus IX