Johannes III (paavst)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes III.

Johannes III
Sünninimi Johannes Catelinus
Valitsemisaja algus 17. juuli 561
Valitsemisaja lõpp 13. juuli 574
Eelkäija Pelagius I
Järeltulija Benedictus I
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 13. juuli 574
Surmakoht Rooma

Johannes III (ladinapäraselt Ioannes III) oli paavst 561574. Ta oli 61. paavst.

Johannes oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast ja ta oli Anastasiuse poeg. Süüria õpetlase Evagrios Scholasticose järgi oli tema sünninimi Catelinus. "Liber Pontificalises" on tema isa kohta märgitud illustri viro, mille alusel kirikuloolased peavad teda Rooma senaatoriks.

Teda on seostatud alamdiakon (kardinaldiakon) Johannesega, keda paavst Pelagius I mainis oma traktaatides.

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III pühitseti paavstiks 17. juulil 561, kui tema valimist oli tunnustanud Bütsantsi keiser Justinianus I.

Suhted langobardidega[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III ajal tungisid Itaaliasse langobardid. Aastal 571 reisis paavst Napolisse, kus ta veenis Bütsantsi eksarhi Narsest kaitsma Roomat langobardide eest.

Paavst siirdus seejärel segastel asjaoludel Roomast Napolisse ja hiljem Rooma lähistel asuvasse Santi Tiburtio e Valeriano kirikusse, kust ta naasis pärast Narsese surma Lateraani paleesse. "Liber Pontificalise" järgi taunisid Rooma elanikud Narsest, kelle lahkumise järel otsustas ka paavst linnast lahkuda.

Suhted Gallia piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III nimetas 11. märtsil 562 Soissons'i Saint-Medardi kloostri Gallia peakloostriks.

Aastal 567 mõisteti Lyoni sinodil hukka Embruni piiskop Salonius ja Gapi piiskop Sagittarius, kes apelleerisid paavstile.

Johannes III sai kirja Burgundia kuningalt Guntramilt. Paavst otsustas, et mõlemad piiskopid tuleb taas kinnitada nende ametites.

Suhted Itaalia piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III ordineeris 15. septembril 568 Ravenna peapiiskopi Petruse, kellele ta andis 22. septembril palliumi.

Milano peapiiskop Laurentius II teatas aastal 573 osaduse taastamisest Roomaga, mis oli katkestatud seoses Kolme peatüki tüliga. Samal põhjusel paavstiga tülitsenud Aquileia piiskop ei soostunud Roomaga leppima.

Liturgilised otsused[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III kohustas Lateraani basiilika preestreid viima katakombidesse armulauda ja süütama küünlaid.

Johannes III kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III ajal valmis Roomas Santi Apostoli kirik. Ta lasi "Liber Pontificalise" järgi taastada Rooma katakombe.

Kristlik eetika[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III abistas vaeseid.

Ordinatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 61 piiskoppi, 38 preestrit ja 13 diakonit.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes III suri 13. juulil 574 Roomas ja maeti "Liber Pontificalise" järgi Rooma Peetri kirikusse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Pelagius I
Rooma paavst
561574
Järgnev:
Benedictus I