Pelagius II

Allikas: Vikipeedia
Pelagius II
PopePelagiusII.jpg

Valitsemisaja algus 26. november 579
Valitsemisaja lõpp 7. veebruar 590
Eelkäija Benedictus I
Järeltulija Gregorius I
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 7. veebruar 590
Surmakoht Rooma

Pelagius II oli paavst 579590. Ta oli 63. paavst.

Pelagius oli pärit Roomast. Ta oli idagoot Winigildi (Unigild) poeg.

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II sai paavstiks 26. novembril 579, kui Bütsantsi keiser Tiberios II oli teda tunnustanud.

Suhted langobardidega[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II valiti paavstiks ajal, mil Itaaliat rüüstasid langobardid.

Ta saatis diakon Gregoriuse Konstantinoopolisse, et paluda sõjalist abi langobardide vastu.

Keiser Tiberios II oli sõjas Pärsiaga ega saatnud Itaaliasse vägesid. Ta soovitas paavsti delegatsioonil anda langobardi vürstidele altkäemaksu ja otsida abi Frangi valitsejatelt.

Oktoobris 580 saatis paavst Auxerrepiiskopile Aunariusele abipalve, kuid ei saanud vastust.

Paavst palus eksarh Deciusel tulla appi, kuid eksarh kinnitas, et ta ei suuda Roomat kaitsta.

4. oktoobril 584 taotles paavst oma saadiku Gregoriuse kaudu keiser Maurikioselt tulutult Itaaliasse abivägede saatmist.

Aastal 585 saavutasid eksarh Smaragdus ja Austraasia kuningas Childebert II langobardidega vaherahu.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II ajal algas vaidlus Konstantinoopoli patriarhiga tiitli “oikumeeniline patriarh” kasutamise üle.

Paavst keeldus aastal 588 tunnustamast Konstantinoopoli sinodi akte, kuna patriarhi Johannes IV-t nimetati “oikumeeniliseks”. Paavst kutsus diakon Gregoriust katkestama osadust patriarhiga.

Suhted Hispaania piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II ajal aastal 589 toimunud Toledo kirikukogul tunnustasid läänegoodid kristlust.

Suhted Itaalia piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II katsus Grado piiskopi Elijaga lõpetada skismat, mis oli tekkinud seoses Kolme peatüki tüliga. Ta saatis piiskopile 3 kirja. Viimase kirja oli koostanud Gregorius, milles paavst selgitas kolme taunitud teoloogi (Theodoros Mopsuestiast, Theodoretos Cyrrusest ja Ibas Edessast) teoloogiat.

Kui läbirääkimised jäid edutuks, taotles paavst eksarhilt sõjalist abi. Eksarh vangistas uue piiskopi Severuse, viis ta Ravennasse, kuid aasta hiljem lubas piiskopil piiskopkonda tagasi pöörduda.

Liturgilised otsused[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II kinnitas kirjas piiskop Gaudentiusele, et usklikud, kes on ristitud Issanda nimes, tuleb ristida Kolmainu vormeli järgi.

Ta soosis vaimulike seas tsölibaati.

Aastal 583 oli olemas paavsti erakabel.

Tema ajast on teada 3 kardinali.

Misjon[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II lähetas Gregoriuse Britanniasse angleid ristima, kuid roomlased ei soovinud Gregoriuse lahkumist Roomast.

Munkluse edendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II lubas langobardide eest Rooma põgenenud beneditkiini munkadel rajada Lateraani basiilika juurde kloostri.

Kristlik eetika[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II muutis oma kodu vaestemajaks.

Pelagius II kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II ajal renoveeriti Roomas mitmed hooned, sealhulgas Rooma Peetri kirik ja San Lorenzo fuori le Mura kirik, kus asub teda kujutav mosaiik. Ta on esimene paavst pärast Felix IV, kellest on säilinud kaasaegne kujutis.

Ta kattis Peetruse haua kullatud hõbeplaatidega.

Ta lasi taastada Hermese katakombid.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Pelagius II suri 7. veebruaril 590 Roomas katku, mis oli puhkenud sügisel 589 toimunud Tiberi jõe üleujutuse tõttu, ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Benedictus I
Rooma paavst
579590
Järgnev:
Gregorius I