Verona

See artikkel räägib Itaalia linnast; laulu kohta vaata artiklit Verona (laul); asula kohta New Jerseys vaata artiklit Verona (New Jersey)

Verona

itaalia Verona

Verona lipp

Pindala: 206,63 km²

Elanikke: 257 353 (1.01.2017)^[1]

Koordinaadid: 45° 26′ N, 11° 0′ Ekoordinaadid: 45° 26′ N, 11° 0′ E

Koduleht: http://www.comune.verona.it

Verona

Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.

Verona asub Alpide jalamil, Adige jõe ääres Garda järve lähedal. Linn on läbi oma ajaloo kannatanud üleujutuste käes, kuni 1956. aastal ehitati Mori-Torbole tunnel, mis vajaduse korral juhib Adige vett Garda järve.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Verona on oluliseks sõlmpunktiks Veneetsiat ja Milanot ning Itaaliat ja Kesk-Euroopat (Brenneri kuru kaudu) ühendavatel teedel.

Villafrancas asub Verona Valerio Catullo lennujaam.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Porta Borsari

Verona on üks Itaalia vanemaid linnu. Rooma koloonia asus siin 89 eKr.

489 saavutas idagootide valitseja Theoderich V Verona juures Odoakeri üle võidu ning linn jäi tema valitseda. 569 sai Verona langobardide omaks.

12. sajandil sai Veronast linnkommuun; 1167 liitus Lombardia Liigaga.

1263 algas Scaligeride (Della Scala) 127-aastane valitsusperiood Veronas. Vägivallaga võimule tulnud Scaligerid tõid perekondadevahelistest vastuoludest käärivasse linna rahu ja osutusid õiglasteks ning kultuurseteks valitsejateks. Nende valitsusaega meenutab Castelvecchio loss.

1387 alistasid Verona Milano Viscontid. 1262 oli paavst Otteone nimetanud Visconti Milano peapiiskopiks. 1277 võitis Otteone Desio lahingus gvelfid ja pani aluse Milanos Viscontide sinjoriiale. Matteo I kindlustas oma võimu Saksa kuninga toel ja laiendas oma mõjuala Põhja-Itaalias, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka Alessandria, Asti, Como, Navara, Vercelli, Bergamo, Brescia, Pavia ja Cremona. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 Milano hertsogi, esimene Milano hertsog oli Milano isand Gian Galeazzo Visconti, kes ostis tiitli 1395. aastal roomlaste kuninga Wenzeli käest 100 000 floriini eest ja 1397. aastal sai Lombardia hertsogi tiitli; tema valdusesse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.

Viscontidele järgnes Veneetsia vabariigi võim (1405), mis kestis kuni Napoleoni tulekuni 1797. aastal. Prantsusmaa võimule järgnes Austria võimuperiood, kuni kogu Veneto 1866 Itaaliaga ühendati.

Arhitektuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

San Zeno Maggiore kirik (1120–1138), pühendatud Verona kaitsepühakule. Peaaltari kohal asub suurejooneline Mantegna triptühhon (1459).
San Fermo Maggiore kirik; tegelikult küll kaks kirikut. Alumise, romaani stiilis kiriku (San Fermo Inferiore) loomist alustasid benediktiinid 1065. aastal varem asunud pühakoja kohale. Ülemine, gooti stiilis kirik on pärit aastast 1313.
Verona toomkirik (Duomo) (1139–1187). Kiriku kõrval on romaani stiilis klooster. Baptisteerium San Giovanni in Fonte on pärit 8. sajandist.
Sant' Anastasia kiriku ehitasid (1290–1481) dominiiklased. Märkimisväärsed on gooti portaalid Peetruse elu kujutavate freskode ja raidkujudega.
San Giordio in Braida kirik on 1530. aastal Michele Sanmicheli poolt alustatud renessansskirik. Näha võib Veronese altarimaali "Püha Jüri martüürium" (1566) ja Tintoretto "Kristuse ristimist".
Porta Borsari (1. sajand)
Arena amfiteater 1. sajandist oli Rooma Colosseumi ja Napoli Santa Maria Capua Vetere järel suuruselt kolmas amfiteater maailmas (algsed mõõtmed 152 m x 123 m). Hoolimata 1183i maavärinast, mis hävitas pea kogu välisseina kaaristu (seisma jäi vaid neli välisvõlvi), jäi sisekaaristu oma 74 võlviga puutumatuks ja Arena on tänaseni märkimisväärselt hästi säilinud. Amfitetris on 22 000 istekohta ja siin peetakse suurejoonelisi vabaõhuetendusi.
Castelvecchio lossi Adigi jõe äärde rajas Cangrande II 1354–1375. Lossis asub kunstigalerii, mille kollektsioon koosneb peamiselt Veneetsia koolkonna kunstnike, sh Andrea Mantegna, Giovanni Bellini ja Lorenzo Lotto, töödest
Loggia del Consiglio (1476–1493)
Palazzo Bevilaqua (16. sajand)
Palazzo Canossa (16. sajand)
Giardino Giusti 1580 rajatud park on kaunis Itaalia renessanssaed.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Verona on "Romeo ja Julia" tegevuspaigana maailmakuulsaks kirjutanud Shakespeare. Niinimetatud Julia maja (Casa di Giulietta) rõdu all välja öeldud armusoovid öeldakse täide minevat.