Verona

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Itaalia linnast; asula kohta New Jerseys vaata artiklit Verona (New Jersey)

Verona

itaalia Verona

Verona lipp
Verona lipp

Pindala: 206,63 km²
Elanikke: 252 520 (2011)[1]

Koordinaadid: 45° 26′ N, 11° 0′ Ekoordinaadid: 45° 26′ N, 11° 0′ E
Verona (Itaalia)
Verona
Verona

Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.

Verona asub Alpide jalamil, Adige jõe ääres Garda järve lähedal. Linn on läbi oma ajaloo kannatanud üleujutuste käes, kuni 1956. aastal ehitati Mori-Torbole tunnel, mis vajaduse korral juhib Adige vett Garda järve.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Verona on oluliseks sõlmpunktiks Veneetsiat ja Milanot ning Itaaliat ja Kesk-Euroopat (Brenneri kuru kaudu) ühendavatel teedel.

Villafrancas asub Verona Valerio Catullo lennujaam.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Porta Borsari

Verona on üks Itaalia vanimaid linnu. Rooma koloonia asus siin 89 eKr.

489 saavutas idagootide valitseja Theoderich V Verona juures Odoakeri üle võidu ning linn jäi tema valitseda. 569 sai Verona langobardide omaks.

12. sajandil sai Veronast linnkommuun; 1167 liitus Lombardia Liigaga.

1263 algas Scaligeride (Della Scala) 127-aastane valitsusperiood Veronas. Vägivallaga võimule tulnud Scaligerid tõid perekondadevahelistest vastuoludest käärivasse linna rahu ja osutusid õiglasteks ning kultuurseteks valitsejateks. Nende valitsusaega meenutab Castelvecchio loss.

1387 alistasid Verona Milano Viscontid. 1262 oli paavst Otteone nimetanud Visconti Milano peapiiskopiks. 1277 võitis Otteone Desio lahingus gvelfid ja pani aluse Milanos Viscontide sinjoriiale. Matteo I kindlustas oma võimu Saksa kuninga toel ja laiendas oma mõjuala Põhja-Itaalias, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka Alessandria, Asti, Como, Navara, Vercelli, Bergamo, Brescia, Pavia ja Cremona. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 Milano hertsogi, esimene Milano hertsog oli Milano isand Gian Galeazzo Visconti, kes ostis tiitli 1395. aastal roomlaste kuninga Wenzeli käest 100 000 floriini eest ja 1397. aastal sai Lombardia hertsogi tiitli; tema valdusesse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.

Viscontidele järgnes Venezia vabariigi võim (1405), mis kestis kuni Napoleoni tulekuni 1797. aastal. Prantsusmaa võimule järgnes Austria võimuperiood, kuni kogu Veneto 1866 Itaaliaga ühendati.

Arhitektuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Verona on "Romeo ja Julia" tegevuspaigana maailmakuulsaks kirjutanud Shakespeare. Niinimetatud Julia maja (Casa di Giulietta) rõdu all välja öeldud armusoovid öeldakse täide minevat.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Istituto Nazionale di Statistica.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]