Mine sisu juurde

Verona

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Itaalia linnast; laulu kohta vaata artiklit Verona (laul); asula kohta New Jerseys vaata artiklit Verona (New Jersey)

Verona

itaalia Verona

Pindala: 199 km² (2011)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 255 588 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 45° 26′ N, 11° 0′ E
Verona (Itaalia)
Verona
Verona

Verona on Itaalia Veneto maakonnas asuv piirkondliku tähtsusega linn, ümbritseva piirkonna üks halduskeskusi, kus elab umbes 260 000 inimest.

Verona asub Alpide jalamil, Adige jõe ääres Garda järve lähedal. Asukoha tõttu olid linnas korduvad üleujutused kuni 1956. aastani, mil ehitati Mori-Torbole tunnel, millega vajadusel juhitakse Adige jõe vett Garda järve.

Verona asub Veneetsiat ja Milanot ning (Brenneri kuru kaudu) Itaaliat ja Kesk-Euroopat ühendavatel teedel.

Verona Valerio Catullo lennujaam asub Villafrancas.

Porta Borsari (1. sajandist)

Verona on üks Itaalia vanemaid linnu. Rooma koloonia asutati sinna 89. aastal eKr.

Castelvecchio loss, (14. sajandist)

489. aastal võitis idagootide valitseja Theoderich V Verona juures Odoakerit ning asus linna valitsema. 569. aastal hakkasid linnas valitsema langobardid.

Torre del Palazzo della Ragione
Piazza dei Signori

12. sajandil sai Veronast linnriik; 1167 liitus Verona Lombardia Liigaga.

1263 algas Scaligeride (della Scala) 127-aastane valitsusperiood Veronas. Vägivallaga võimule tulnud Scaligerid tõid perekondadevahelistest vastuoludest käärivasse linna rahu ning osutusid õiglasteks ja kultuurseteks valitsejateks. Nende valitsusaega meenutab Castelvecchio loss.

1387 alistasid Verona Milano Viscontid. 1262 oli paavst Otteone nimetanud Visconti Milano peapiiskopiks. 1277 võitis Otteone Desio lahingus gvelfid ja pani aluse Milanos Viscontide sinjoriiale. Matteo I kindlustas oma võimu Saksa kuninga toel ja laiendas oma mõjuala Põhja-Itaalias, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka Alessandria, Asti, Como, Navara, Vercelli, Bergamo, Brescia, Pavia ja Cremona. Esimene Milano hertsog oli Milano isand Gian Galeazzo Visconti, kes ostis tiitli 1395. aastal roomlaste kuninga Wenzeli käest 100 000 floriini eest ja 1397. aastal sai Lombardia hertsogi tiitli; tema valdusse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.

Viscontidele järgnes Veneetsia vabariigi võim (1405), mis kestis kuni Napoleoni tulekuni 1797. aastal. Prantsusmaa võimule järgnes Austria võimuperiood, kuni kogu Veneto 1866 Itaalia kuningriigiks ühendati.

Arhitektuurimälestised

[muuda | muuda lähteteksti]
Casa di Giulietta rõdu

Verona on näidendi "Romeo ja Julia" tegevuspaigana maailmakuulsaks kirjutanud Shakespeare.

Niinimetatud Julia maja (Casa di Giulietta) rõdu all välja öeldud armusoovid arvatakse täide minevat.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]