1583

Sündinud 1583 • Surnud 1583 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 15. sajand | 16. sajand | 17. sajand | ►
◄ | 1550. aastad | 1560. aastad | 1570. aastad | 1580. aastad | 1590. aastad | 1600. aastad | 1610. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1579 | 1580 | 1581 | 1582 | 1583 | 1584 | 1585 | 1586 | 1587 | ► | ►►

1583. aasta (MDLXXXIII) oli 16. sajandi 83. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

12. jaanuar – Holland ja Flandria läksid üle Gregoriuse kalendrile.
21. veebruar – Groningen läks üle Gregoriuse kalendrile.
21. veebruar – Copacabana madonna tõsteti aujärjele.
12. aprill – Oranje Willem abiellus pärast Charlotte van Bourboni surma oma neljanda abikaasa, hugenoti Louise de Colignyga.
22. mai – Ernst von Bayern valiti Kölni katoliku peapiiskopiks.
26. mai – Ristiti William Shakespeare'i esimene tütar Susanna.
17. juuni – Brabantis lõi Parma hertsog prantsuse palgasõdureid.
18. juuni – Londonis lunastas Richard Martin esimese elukindlustus poliisi (William Gibbonsi surma puhul).
August – John Whitgifti järel sai Canterbury peapiiskopiks Edmund Grindal.
5. august – Sir Humphrey Gilbert rajas esimese Inglismaa koloonia Põhja-Ameerikas. See on praegune Saint John's Kanadas Newfoundlandis.
20. august (vkj 10. augustil) – Venemaa sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
9. september – Asutati Würzburgi ülikool.
10. oktoober – Insterburg (Tšernjahhovsk) sai linnaõigused.
18. november–17. detsember – Kölni sõjas toimus Godesbergi piiramine.
20. november – Parma hertsog vallutas Aalsti.
Jesuiidid kinnitasid kanda Hiinas, saabusid Türgisse ja alustasid Peruus põliselanike ristiusku pööramist.
San Luis Potosí kohale asutati frantsiskaani misjon.
Toimus Shizugatake lahing
Saksamaal ja Šveitsis võeti kasutusele Gregoriuse kalender.
Asutati Edinburghi ülikool Šotimaal.
Toyotomi Hideyoshi käsul alustati Ōsaka lossi ehitamist.
Northamptonshire'is hakati ehitama Holdenby House'i.
Venelased rajasid mäemaride asualale Kozmodemjanski kindluse.
Mariestad sai linnaõigused.
Asutati Allahabadi linn.
Hessen-Rheinfels liidendati Hessen-Darmstadtiga.
Katzenelnbogen liidendati Hessen-Kasseliga.
Claudio Monteverdi komponeeris oma mitmehäälsed madrigalid.
Joseph Justus Scaliger avaldas kronoloogiaalase teose "De emendatione temporum".
Giovanni Bolognal valmis skulptuur "Sabiinitaride röövimine".
Rudolf II Habsburg asus elama Prahasse.
Ilmus Philip Stubbe'i teos "The Anatomy of Abuses".
Ilmus Johann Weyeri raamat "Pseudomonarchia Daemonum".
Inglismaal peeti esimene teadaolev vibulaskmisvõistlus
John Dee kodu ja raamatukogu rüüstati.
Nantwichis oli 20 päeva kestnud tulekahju, mis hävitas suurema osa linnast.
Ericus Erici Sorolainen sai Turu peapiiskopiks.

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

19. märts (vkj 10. märts) – Tartusse saabusid esimesed jesuiidid Eestis: jesuiitide ordu Poola orduprovintsiaal Giovanni Paolo Campana, preestrid Theodor Havkenscheid, Thomas Busaeus, Valentin Hengelius ja Johannes Ambrosius Völcker ning ilmikvennad Johannes Strunk ja Stepan Braun.
18. aprill – Tartus alustas tegevust jesuiitide gümnaasium.
20. august (vkj 10. august) – Lõppes Liivimaa sõda. Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu), mis sõlmiti kolmeks aastaks, andis Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa Rootsile.
Tallinna Raeapteek renditi Johan Burchardtile (Burchard Bélavàry de Sycava).
Esimest korda mainiti Õngu küla (Ennige), Abja-Vanamõisa küla (Wana Moyza), Vaikla küla, Tudulinnat (Tutinlinna), Mustoja küla, Sulustvere küla (Suroswieri), Adavere küla (Adawier), Lõusa küla (Laus) ja Ülde küla.

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

8. jaanuar – Simon Episcopius, hollandi teoloog
3. märts – Edward Herbert, 1. parun Herbert of Cherbury, briti sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane ja religioosne filosoof
10. aprill – Hugo Grotius, hollandi jurist
16. juuni – Axel Oxenstierna, Rootsi riigimees
30. juuni – Jakob De la Gardie, Rootsi väepealik
9. september – Girolamo Frescobaldi, itaalia helilooja
24. september – Albrecht von Wallenstein, väejuht ja poliitik
25. detsember – Orlando Gibbons, inglise helilooja
Nzinga, Ndongo ja Matamba (praeguses Põhja-Angolas ja Kongo DV-s) kuninganna ja väepealik
Antonius Deynan, katoliku märter (dateering)
Philip Massinger, inglise näitekirjanik (ristitud 24. november)
Dodo Knyphausen, saksa päritolu Rootsi feldmarssal
Pieter Pieterszoon Lastman, hollandi maalikunstnik
John Pym, Inglise poliitik
John Beaumont, inglise poeet

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

12. jaanuar – Alba hertsog, Hispaania Madalmaade kuberner
6. mai – Zacharius Ursinus, saksa teoloog
9. juuni – Thomas Radclyffe, 3. Sussexi krahv, Iirimaa asevalitseja
30. juuni – Sofia Gyllenhielm, Johan III tütar
6. juuli – Edmund Grindal, Canterbury peapiiskop
22. oktoober – Ludwig VI, Pfalzi kuurvürst
2. november – John Slade, katoliku märter (hukati)
2. november – John Bodey, katoliku märter (hukati)
16. detsember – Ivan Fjodorov, vene trükkal
Juan de Garay, Hispaania kolonisaator Lõuna-Ameerikas
Humphrey Gilbert, Inglismaa kolonisaator Põhja-Ameerikas (laevahukk)
Oda Nobutaka
Sakuma Morimasa, Shibata Katsuie sõltlane (hukati)
Shibata Katsuie, väejuht (enesetapp)