Leo VII

Allikas: Vikipeedia
Leo VII
Leone-VII.jpg

Valitsemisaja algus 3. jaanuar 936
Valitsemisaja lõpp 13. juuli 939
Eelkäija Johannes XI
Järeltulija Stephanus VIII
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 13. juuli 939
Surmakoht Rooma

Leo VII oli paavst 936939. Ta oli 126. paavst.

Leo (Leone) oli sündinud Roomas ja ta oli Christophoruse (Cristoforo) poeg. Salvador Miranda eeldab, et ta võis olla paavst Leo VI vend.

Leo oli benediktiini munk ja Johannes XI ajal San Sisto kardinalpreester.

Saamine paavstiks[muuda | muuda lähteteksti]

Leo VII valiti paavstiks 3. jaanuaril või 9. jaanuaril 936 Rooma valitseja Spoleto hertsogi Alberico II tahtel.

Kloostrireform[muuda | muuda lähteteksti]

Leo VII kutsus 936 Rooma Cluny kloostri abti Odoni, kes sõlmis Alberico II ja Itaalia kuninga Ugo (Hugues Arles'ist) vahel vaherahu.

Odo viis Roomas läbi ulatusliku kloostrireformi.

Leo VII kinnitas 936 Subiaco, jaanuaris 938 Déolsi ja Gorze kloostrite privileegid.

Suhted Saksa piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Leo VII andis 937 palliumi Hamburg-Bremeni peapiiskopile Adaldagile.

Ta määras Mainzi peapiiskopi Friedrichi apostlikuks legaadiks Saksamaal.

Suhted juutidega[muuda | muuda lähteteksti]

Leo VII käskis Mainzi peapiiskoppi Friedrichit, et too ajaks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt aladelt minema juudid, kes keeldusid ristimisest. Samas keelas ta peapiiskopil juute sunniviisiliselt ristida.

Uus kardinal[muuda | muuda lähteteksti]

Leo VII ajal sai kardinaliks hilisem paavst Stephanus VIII.

Leo VII kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

936 külastas Roomas kroonik Flodoard de Reims, kes kohtus paavstiga.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Leo VII suri 13. juulil 939 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Johannes XI
Rooma paavst
936939
Järgnev:
Stephanus VIII