Bonifatius V

Allikas: Vikipeedia
Bonifatius V
Valitsemisaja algus 23. detsember 619
Valitsemisaja lõpp 25. oktoober 625
Eelkäija Adeodatus I
Järeltulija Honorius I
Sünnikoht Napoli
Surmakuupäev 25. oktoober 625
Surmakoht Rooma

Bonifatius V (ka Bonifacius V) oli paavst 619625. Ta oli 68. paavst.

Bonifatius sündis Napolis. Ta oli Johannese poeg.

Ta oli Adeodatus I ajal San Sisto kiriku preester (kardinalpreester).

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V pühitseti paavstiks 23. detsembril 619, kui Bütsantsi keiser Herakleios I oli teda tunnustanud. Pikk interregnum oli põhjustatud arvatavasti sellest, et keiser sõdis samal ajal Pärsiaga.

Suhted Northumbria kuningaga[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V kirjutas aastal 625 Northumbria kuningale Edwinile ja tema abikaasale Æthelburgile.

Suhtumine munklusesse[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V taunis munklust.

Liturgilised otsused[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V kinnitas kirikute asüüliõiguse.

Ta sätestas, et ainult preestrid tohivad märtrite reliikviaid transportida. Seni tegid seda akolüüdid.

Ta sätestas, et akolüüdid ei tohi Lateraani basiilikas ristida diakonite asemel.

Ta sätestas, et kiriku notarid peavad alluma tsiviilõigusele.

Misjon[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V kirjutas Canterbury piiskopile Mellitusele ja Rochesteri piiskopile Justusele. Ta saatis aastal 624 Justusele palliumi.

Ordinatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V ordineeris 29 piiskoppi, 26 või 27 preestrit ja 4 diakonit.

Bonifatius V kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V lasi rajada Roomas Nicomedia kalmistu.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Bonifatius V suri 25. oktoobril 625 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Ta jättis surres vaimulikele pärandi.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Adeodatus I
Rooma paavst
619625
Järgnev
Honorius I