Felix IV

Allikas: Vikipeedia
Felix IV
Valitsemisaja algus 12. juuli 526
Valitsemisaja lõpp 22. september 530
Eelkäija Johannes I
Järeltulija Bonifatius II
Sünnikoht Samnium
Surmakuupäev 22. september 530
Surmakoht Rooma

Felix IV oli paavst 526530. Ta oli 54. paavst.

Felix IV oli "Liber Pontificalise" järgi samniit (natione Samnius) ja ta oli Castoriuse poeg. Ajaloolaste arvates sündis ta Beneventos Samniumis.

Ta oli Hormisdase ajal diakon ja 515 paiku San Silvestro nelle Esquilie kardinalpreester. Aastal 519 osales ta paavsti delegatsiooni koosseisus, mis lahendas Konstantinoopolis Konstantinoopoli patriarhiga puhkenud skisma.

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Felix IV pühitseti paavstiks 12. juulil 526 idagootide kuninga Theoderich Suure korraldusel.

Kuna algselt tunnustati paavstluses ka vastupaavst Felix II valitsemisaega, siis peeti teda neljandaks Felixi nime kandjaks paavstide seas.

Teoloogilised vaidlused[muuda | muuda lähteteksti]

Felix IV toetas Arles'i metropoliiti Caesariust vaidlustes semipelagianismi üle Gallias ja tunnustas Caesariuse semipelagianismi vastast traktaati "De gratia".

Aastal 529 saatis paavst metropoliidile 25 teesi, milles ta defineeris Augustinuse õpetust Jumala armust ja vabast tahtest.

Õigusemõistmise korraldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Idagootide kuningas Athalaric sätestas, et vaimulike vastu algatatud tsiviil- ja kriminaalasjades on kohtumõistjaks paavst või paavsti poolt määratud komisjon.

Liturgilised otsused[muuda | muuda lähteteksti]

Felix IV sätestas aastal 526 Arles'i metropoliidile Caesariusele saadetud kirjas, et enne ordinatsiooni tuleb ordineeritaval läbida katseaeg.

Ta taunis vaimulike tagasipöördumist ilmalike eluviiside juurde.

Ordinatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Felix IV ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 28 või 39 piiskoppi, 55 preestrit ja 4 diakonit.

Tema ajast on teada 5 kardinali, sealhulgas hilisemad paavstid Bonifatius II, Agapetus I ja Vigilius ning vastupaavst Dioscorus.

Paavsti valimise reguleerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Oma surivoodil kohustas Felix IV Rooma vaimulikkonda ja senatit määrama oma järeltulijaks ülemdiakon Bonifatiust, kellele ta andis üle oma palliumi.

Felix IV kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Felix IV on esimene paavst, kellest on säilinud kaasaegne kujutis. Ta lasi aastal 528 paganlikust templist pühitseda kristlikuks pühakojaks Rooma Santi Cosma e Damiano kiriku, kus asub teda kujutav mosaiik.

Kuninganna Amalasuntha loaga pühitses paavst Roomas mõned paganlikud templid ja muud hooned kirikuteks. Ta lasi "Liber Pontificalise" järgi taastada Saturnio kiriku ja ehitada San Teodoro kiriku.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Felix IV suri 22. septembril 530 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev oli varem 30. jaanuar, praegu 22. september.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Louis Duchesne: La succession du pape Félix IV. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire. École Française de Rome" 3, 1883: 239–266.
  • Baudouin de Gaiffier: Les notices des papes Félix dans le martyrologe romain. "Analecta Bollandiana" 81, 1963: 333–351.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Johannes I
Rooma paavst
526530
Järgnev
Bonifatius II