Ungari

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt HUN)
Jump to navigation Jump to search

Ungari


ungari Magyarország
Ungari lipp Ungari vapp
Ungari lipp Ungari vapp
Ungari asendikaart
Riigihümn Himnusz
Pealinn Budapest
Pindala 93 030 km²
Riigikeel ungari
Rahvaarv 9 778 371 (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 105,1 in/km²
President János Áder
Peaminister Viktor Orbán
Iseseisvus 31. oktoobril 1918
SKT 139,135 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 3349 $ (1991)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik Forint (HUF)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .hu
ROK-i kood HUN
Telefonikood 36

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Ungari naaberriigid on Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Serbia.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari kaart
Ungari komitaadid

Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város).

Komitaadi õigustega linnad Komitaadid

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Valimised[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[4]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[4]
Sektor SKT osakaal Tööjõu osakaal
Põllumajandus 2,8% 4,5%
Tööstus 34,7% 32,1%
Teenindus 62,5% 63,4%

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).[4] Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (25,54% eksporditud kaubast), Itaalia (5,67%), Suurbritannia (5,41%), Prantsusmaa (5,37%), Rumeenia (5,28%), Slovakkia (4,97%) ja Austria (4,52%) (2009).

Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.[4] Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (25,05% imporditud kaubast), Hiina (8,56%), Venemaa (7,3%), Austria (6,08%), Holland (4,73%), Prantsusmaa (4,51%), Slovakkia (4,14%), Itaalia (4,13%) ja Poola (4,07%) (2009).

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari maastik koosneb põhiliselt tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Kisalföld.

Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.

Riigi põhjaosa on mägine. Slovakkia piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on Kékes (1015 m üle merepinna), mis asub Mátra mägedes.

Veekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava.

Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv Balaton, mis on 70 km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kékes, 1014 m
Esterháza

Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30 °C.

Ungari pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur −0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.

Mullad[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks:

  • Alföld oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas akaatsiaid, tammesid ja pööke, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed;
  • Dunántúli mägedes on pöögimetsi;
  • Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Ungaris elab palju hirvi, rebaseid, jäneseid ja oraviad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.

Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Toonekured on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu Pürenee poolsaarel, on nende Lääne-Ungari populatsiooni jaoks korrastatud habitaadi pindala juba üle 15 km².

Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisigi kalu.

Loodusvarad[muuda | muuda lähteteksti]

Maavarasid on Ungaris vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub kivisütt, kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka riigi idaosas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ungari ajalugu
Ungari kroon

9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajatest ungarlased vürst Árpádi juhtimisel, rajades Ungari vürstkonna. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (9971001 vürst, 1001–1038 kuningas (Ungari kuningriik)) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.

15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega ning 1526. aastal said ungarlased Mohácsi lahingus türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast Transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv vasallriik. Aastatel 16831699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult Habsburgidele.

Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes Pestis ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja Venemaa väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints.

1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli Austria keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningas. Ungari alla kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülem-Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat.

Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim (Ungari Nõukogude Vabariik) Béla Kuni juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve Transilvaania. 1920. aastal taastati Ungari kuningriik, mis oli tegelikult kontradmirali ja riigihoidja Miklós Horthy autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. Adolf Hitleri Saksa Riigi toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-Slovakkiast, 1939. aastal osa Taga-Karpaatiast ja 1940. aastal osa Rumeeniast (Põhja-Transilvaania). Teises maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas Nõukogude Liidu vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon.

Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik (teine Ungari vabariik). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks (Ungari Rahvavabariik), mida Ungari Töölispartei peasekretärina juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees Imre Nagy, kes oli olnud ministrite nõukogu esimees ka aastatel 19531955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste VLO liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe János Kádári juhtimisel taastati kommunistlik režiim.

1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka ELi liikmesriik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]