Kobras

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib närilisest; filmi kohta vaata artiklit Kobras (film 2011); Eesti laeva kohta vaata Piiber (laev)

Kobras
Kanada kobras
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Närilised Rodentia
Sugukond: Kobraslased Castoridae
Perekond: Kobras Castor
Linnaeus, 1758

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Perekonda kuulub kaks liiki – euroopa kobras ja kanada kobras. Mõlema elutegevus on võrdlemisi sarnane ja neid peetakse olulisteks ökosüsteemi muutjaliikideks.

Koprad on tuntud oma tammiehitamise oskuse poolest.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kopral on kaks liiki:

Nad on sarnase välimuse ja eluviisiga, kuid nende ristumine on ebatõenäoline.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Kanada kopra kolju

Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.

Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada.

Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.

Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.

Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu.

Paariliste anaalnäärmete nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Nende ees on paarilised muskusnäärmed, mille eritist nimetatakse kopranõreks.

Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Neil pole harilikult juurt, ainult mõne vana isendi purihambail moodustub nõrk juur. Lõikehambad on suuõõnest eraldatud eriliste mokajätketega, mis võimaldab kopral närida ka vee all, ilma et vesi kurku satuks.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa kobras Tartu maakonnas

Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit.

Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks.

Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus.

Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette.

Tammid[muuda | muuda lähteteksti]

Kopratamm Altja ojal

Koprad ehitavad muutuva veetasemega väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme, et nad ei jääks kuivale. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda nad parvetavad puitu.

Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, kui ka talvel põhjani jäätuvaid veekogusid.

5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 10–12 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest oksad ja tükeldavad need. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud.

Vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses metskitsede arvukuse vähenemisega on ilvesed hakanud kopraid murdma.[viide?]

Kobras ökosüsteemi mõjutajana[muuda | muuda lähteteksti]

Kobras rajab oma elutegevusega märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid ning seeläbi elupaiku eri liikidele. Kobrast võib seetõttu pidada ökosüsteemi muutjaliigiks (ecosystem engineer). See on organism, kes säilitab, muudab või loob endale ja teistele liikidele elukohti, reguleerides eluta- ja elusressursside olemasolu.[1] Ökosüsteemi muutjaliik on võimeline vähendama inimese rolli looduse muutmisel või taastamisel. Nii võib ta olla odavaim ja lihtsaim lahendus mingi ala taastamiseks.[2]

Koprad suudavad elutseda väga eripalgelistes kohtades, nii kuivematel kui ka niiskematel ja nii külmematel kui ka soojematel aladel. Seetõttu on kobras võimeline oma elutegevusega mõjutama mitmeid ökosüsteeme.[3]

Ehitustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kopra näritud puu
Kopratiik

Euroopa kopra (Castor fiber) ja kanada kopra (Castor canadensis) elutegevus on võrdlemisi sarnane. Selle käigus luuakse kanaleid, tiike, tamme ja märgalasid. Kanalid võimaldavad laiendada toitumisala ja ohutult transportida toiduvarusid. Kanalite võrk võib ulatuda mitmesaja meetrini.[4]

Tammide suurus varieerub sõltuvalt ehitusmaterjali olemasolust ja asukohast. Heitlehiste puude ja põõsaste rohkus kallastel tagab kobraste suurema arvukuse. Mida rohkem on alal kopraid, seda suurem on ka sealne ehitustegevus. Tammide tõttu tekivad üleujutused, mis hävitavad metsaseid alasid. Sellega samaaegselt luuakse aga tiike ja märgalasid.[4] Tammide, tiikide ja märgalade rajamisega loovad koprad täiesti uusi elupaiku.[1]

On täheldatud, et Kanada kobras ehitab rohkem tamme kui Euroopa kobras. Mõlema kopra loodud tammide mõju keskkonnale on aga sarnane.[4]

Mõju märgaladele[muuda | muuda lähteteksti]

Kopra loodud märgalade suurus sõltub tammidest ning nende asukohast. Tammide ehitamise tulemusel suureneb märgalade kaldapealse ökosüsteemi mitmekesisus. Tulemuseks on ka eri tüüpi märgalade teke. Kopra loodud märgalad võivad kaasa aidata soontaimede rikkuse suurenemisele ning võivad luua eluks sobivaid tingimusi liikidele, kes varem sel alal elada ei suutnud.[3]

Mõju taimedele[muuda | muuda lähteteksti]

Kobras on taimtoiduline loom. Ta eelistab puittaimi ning eriti nende koort, võrseid ja lehti, aga toitub ka rohttaimedest ja veetaimestikust. Koprad eelistavad toitumisel selliseid liike nagu lepp, saar, haab, kask, kirsipuu ja pähklipuu.[3] Puude langetamisega on kopral oluline roll metsa kasvustaadiumite ja liigilise koosseisu mõjutamisel.[1] Puude langetamine suurendab valguse läbitungimist madalama taimerindeni. See vähendab ka konkurentsi mullale ja toitainetele ning seeläbi võivad kasvama hakata need liigid, kes muidu konkureerida ei suudaks. Võib ka juhtuda, et heitlehised puistud asenduvad põõsastega. Kopra toitumisharjumuste mõju ulatub enamasti veekogust kuni 60 meetri kaugusel olevate puudeni.[3]

Mõju veekogudele[muuda | muuda lähteteksti]

Kopra tegevuse käigus tekkinud tiikides ja märgaladel on kõrge pH tase, raua ja mangaani osakaal ning lahustunud orgaanilise süsiniku hulk. Ka on seal suurenenud lämmastiku ja fosfori olemasolu. Sulfaat- ja alumiiniumioonide ning lahustunud hapniku kontsentratsioon võrreldes vabalt voolavate veekogudega on aga väiksem.[4][5] Suurenenud toitainete sisaldus soodustab veetaimestiku kasvu [3]. Veetemperatuur on kopra tiikides üsna stabiilne ja kõrgem kui voolava veega veekogudes.[4][5] Kuival perioodil võivad kopratiigid olla vee varuallikaks.[4]

Kopratammid suudavad vähendada jõgede uuristusvõimet ja jõevoolu kiirust. Selle tagajärjel hakkavad ladestuma setted. Setted omakorda on võimelised siduma vees leiduvat orgaanilist ainet. Orgaanilise aine hulka jões suurendavad koprad ka tammide ja urgude ehitamiseks vajalike puude langetamisega. Selle tulemusel on kopra loodud alad pidevalt toitainerikkad.[4]

Paljud jõed on reostunud ühisveevärgist tuleva reovee tõttu, aga ka põllumajanduses ja karjakasvatuses tekkivate heidete pärast. Kopratammid suurendavad reostunud jõgede isepuhastusvõimet.[4]

Mõju kahepaiksetele[muuda | muuda lähteteksti]

Märgalade ja tiikide kaitse ning taastamine on oluline, sest nii säilivad tiikides sigivad kahepaiksed.[6] Kahepaiksed on hävimisohus ja nende arvukus väheneb väga kiiresti. Uuringud Euroopa parasvöötme aladelt näitavad aga kahepaiksete liigirikkuse suurenemist kopra (Castor fiber) loodud tiikides. Suurenenud on eriti just rohukonna ja sabakonnaliste osakaal.[1] Põhja-Ameerika boreaalsetes ökosüsteemides on kobras (Castor canadensis) oluline päriskonnaliste säilitamisel. Kopra tegevusega kaasnevad jõevoolu vähenemine, kõrgem veetemperatuur, suurenenud tootlikkus ja teised tegurid võivad tiikides paljunevatele kahepaiksetele soosivalt mõjuda.[6]

Mõju kaladele[muuda | muuda lähteteksti]

Kopra loodud tiikides ja märgaladel on suur kalade liigirikkus. Seal võib kohata ka haruldasemaid liike, keda mujal ei kohta. Koprad loovad kaladele toitumis-, kasvu-, varje- ja talvitumisalasid.[5] Näiteks Rootsis tagavad nad elupaiga karpkalale, Lätis aga haugile, särjele, mudamaimule, trullingule ja teistelegi kalaliikidele.[4] Koprad võivad rajada ka uusi eluks sobilikke alasid, kus varem elutegevus puudus.[5]

Koprad võivad oma elutegevusega mõjuda ka negatiivselt. Näiteks võivad koprad mõjutada lõhilaste populatsiooni veetemperatuuridega, mis kudemiseks ei sobi. Samuti võivad nad tõkestada lõhilaste migratsiooni, rajades rännet pidurdavaid barjääre. Takistustest on lõhilased osaliselt võimelised üle hüppama, kuid nad võivad möödumiseks kasutada ka takistuste ligiduses olevaid kõrvalkanaleid. Lisaks on koprad võimelised hävitama lõhilaste kudemiskohti, vähendades jõevoolu ja kuhjates kudemispaika muda.[5]

Kuna kobras suudab muuta kiirevoolulised veekogud aeglasteks ja seisva veega aladeks, võib ta seeläbi anda võimaluse domineerida neil liikidel, kes eelistavad aeglase liikumisega vett. Näiteks eelistab noor lõhi lainetavamat elupaika kui meriforell. Nii võib forell saada valitsevaks lõhilaseks kopra loodud vesistel aladel.[4]

Mõju teistele liikidele[muuda | muuda lähteteksti]

Kopra loodud tiigid ja märgalad võivad tagada elukohti ka mitmetele liikidele, kes toituvad kaladest. Sellised on näiteks suuremad kalad nagu hauglased, samuti mitmed linnud ning imetajad, sealhulgas saarmas ja ameerika naarits.[4] Ameerika naarits jahib kopra tiikides lisaks kalale ka vähki ja ondatrat.[3] Kopratiigid on saarmastele olulised piirkondades, kus sügava veega alad on piiratud. Kopratiigid varustavad saarmaid piisava veetasemega, urgudeks sobivate aladega, aga on ka toitumispaigaks ja kaitseks inimtegevuse eest.[4] Toiduks jahib saarmas lisaks kaladele ka väiksemaid imetajaid, jõevähki ja kahepaikseid. Seega on kobrastel saarmaste alalhoiul suur roll.[3]

Samuti on märgatud kopra mõjutatud alade, eelkõige märgalade olulisust lindudele, eriti veelindudele, kes toituvad kaladest.[4] Lisaks toidule pakuvad kopratiikide kaldapealsed alad neile kaitstud pesakohti, kus saab talvituda.[3] Kopratiigid on olulised ka partidele. Sealne aeglane, soe ning toidust pakatav vesi meelitab parte nagu piilpart ja sinikael-part. Ka on kopraaladel täheldatud rähni, aga ka rabalindude pesitsemist ja toitumist.[3]

Kopra loodud veereservuaar

Kopral on positiivne mõju hirvedele ja põtradele, tagades neile hea taimestikuga toitumis- ja elupaiku. Samuti loovad nad paljunemisalasid ilvestele. Kobras ise on oluline hundi toidulaual.[3]

Mõju inimesele[muuda | muuda lähteteksti]

Kopra elutegevuse tõttu kannatavad sageli inimesed, mis tekitab konflikti kobraste ja inimeste vahel. Koprad võivad oma tegevusega ujutada üle inimeste kodusid ja haritud maid, tekitades nii majanduslikku kahju. Ka mõjutavad koprad kalu, takistades nende liikumist kudemispaikade vahel ning muutes nende kooslust, mille tulemusel inimesele majanduslikult ja maitse-eelistuslikult kasulikud liigid asendatakse vähem ihaldatud liikidega.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Lutz Dalbeck, Joyce Janssen, Sophie Luise Volsgen. (2014) Beavers (Castor fiber) increase habitat availability, heterogeneity and connectivity for common frogs (Rana temporaria). Amphibia-Reptilia, Volume 35, Issue 3, pages 321–329
  2. James E. Byers, Kim Cuddington, Clive G. Jones, Theresa S. Talley, Alan Hastings, John G. Lambrinos, Jeffrey A. Crooks, William G. Wilson. (2006) Using ecosystem engineers to restore ecological systems. Trends in Ecology & Evolution, Volume 21, Issue 9, pages 493–500
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 3,9 Frank Rosell, Orsolya Bozsér, Peter Collen, Howard Parker. (2005) Ecological impact of beavers Castor fiber and Castor canadensis and their ability to modify ecosystems. Mammal Review, Volume 35, Issue 3–4, pages 248–276
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 P. Collen, R.J. Gibson. (2000) The general ecology of beavers (Castor spp.), as related to their influence on stream ecosystems and riparian habitats, and the subsequent effects on fish – a review. Reviews in Fish Biology and Fisheries, Volume 10, Issue 4, pages 439–461
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Denise Burchsted, Melinda Daniels, Robert Thorson, Jason Vokoun. (2010) The River Discontinuum: Applying Beaver Modifications to Baseline Conditions for Restoration of Forested Headwaters. Center for Integrative Geosciences, Paper 1
  6. 6,0 6,1 A. Lee Foote, Cynthia A. Paszkowski, Cameron E. Stevens. (2007) Beaver (Castor canadensis) as a surrogate species for conserving anuran amphibians on boreal streams in Alberta, Canada. Biological Conservation, Volume 134, Issue 1, pages 1–13

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]