Taga-Karpaadi oblast

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Taga-Karpaatia)
Taga-Karpaadi oblast

ukraina Закарпатська область
(Zakarpatska oblast)

Taga-Karpaatia vapp
oblasti vapp
Flag of Transcarpathian Oblast.svg
oblasti lipp

Pindala: 12 777 km²
Elanikke: 1 258 800 (1.01.2017) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 98,5 in/km²
Keskus: Užgorod
Taga-Karpaatia asend

Taga-Karpaatia ehk Taga-Karpaadi oblast (ukraina Закарпатська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas. Piirneb Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga.

Taga-Karpaatia (ukraina Закарпаття; eesti keeles ka Ruteenia või Russiinimaa[viide?]) on ka ajalooline piirkond Kesk-Euroopas, mis suuresti kattub Taga-Karpaatia oblastiga. Russiinid kuuluvad Esindamata Rahvaste Organisatsiooni.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Taga-Karpaatia asub Ida-Karpaatide põhjaosa edelanõlvadel ja Kesk-Doonau madalikul (täpsemalt Taga-Karpaatia madalikul). Territooriumist on 80% mägine.

Taga-Karpaatia linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Taga-Karpaatia oblastis on 11 linna:

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Oblast jaguneb 13 rajooniks ja 5 oblastilise alluvusega linnaks:

Taga-Karpaatia etniline kaart 2001. aasta seisuga.

██ Ukrainlased
██ Ungarlased
██ Rumeenlased
██ Segaasustus: ukrainlased ja venelased

Rajoonid[muuda | muuda lähteteksti]

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Beregove, Hust, Mukatševe, Tšop, Užgorod.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Etniline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

1880:

1970 (rahvaloendus): 1056 799

  • ukrainlasi ja russiine – 808 131 (76,47%)
  • ungarlasi – 151 949 (14,38%)
  • venelasi – 35 189 (3,33%)
  • rumeenlasi – 23 454 (2,22%)
  • juute – 10 862 (1,03%)
  • slovakke – 9573 (0,91%)
  • mustlasi – 5902 (0,56%)
  • sakslasi – 4230 (0,40%)
  • valgevenelasi – 2186 (0,21%)
  • poolakaid – 764 (0,07%)
  • tšehhe – 721 (0,07%)
  • teisi – 3838 (0,36%)

1979 (rahvaloendus): 1 155 759

  • ukrainlasi ja russiine – 898 606 (77,75%)
  • ungarlasi – 158 446 (13,71%)
  • venelasi – 41 713 (3,61%)
  • rumeenlasi – 27 155 (2,35%)
  • slovakke – 8245 (0,71%)
  • mustlasi – 5586 (0,48%)
  • juute – 3865 (0,33%)
  • sakslasi – 3746 (0,32%)
  • valgevenelasi – 2314 (0,20%)
  • poolakaid – 841 (0,07%)
  • tšehhe – 669 (0,06%)
  • teisi – 4573 (0,40%)

1989 (rahvaloendus): 1 245 618

  • ukrainlasi ja russiine – 976 749 (78,4%)
  • ungarlasi – 155 711 (12,5%)
  • venelasi – 49 458 (4,0%)
  • rumeenlasi – 29 485 (2,4%)
  • mustlasi – 12 131 (1,0%)
  • slovakke – 7329 (0,6%)
  • sakslasi – 3478 (0,3%)
  • juute – 2643 (0,2%)
  • valgevenelasi – 2521 (0,2%)
  • poolakaid – 690 (0,06%)
  • tšehhe – 516 (0,04)
  • teisi – 4907 (0,4%)

2001 (rahvaloendus): 1 254 614

  • ukrainlasi ja russiine – 1 010 127 (80,5%)
  • ungarlasi – 151 516 (12,1%)
  • rumeenlasi – 32 152 (2,6%)
  • venelasi – 30 993 (2,5%)
  • mustlasi– 14 004 (1,1%)
  • slovakke – 5695 (0,5%)
  • sakslasi – 3582 (0,3%)
  • valgevenelasi – 1540 (0,1%)
  • juute – 566 (0,05%)
  • poolakaid – 518 (0,04%)
  • tšehhe – 320 (0,03%)
  • teisi – 3601 (0,3%)


Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond kuulus 10.–11. sajandil Kiievi-Vene riiki. 11. sajandist kuni I maailmasõja lõpuni kuulus [Austria-Ungari]] Ungari kuningriiki. Pärast I maailmasõda kuulus ala loodud Tšehhoslovakkia koosseisu.

Müncheni kokkulepete järel oli piirkonnal 1938–1939 autonoomia. 1939. aasta märtsis kuulutati Taga-Karpaatia mõneks tunniks iseseisevaks Karpaatia Ukraina Vabariigiks, kuid annekteeriti kohe Ungari poolt (aastani 1944).

1945. aastal liideti Nõukogude Liiduga. 29. juunil kirjutati alla Nõukogude Liidu la Tšehhoslovakkia Vabariigi vahel leping Taga-Karpaatide Ukraina kohta. Lepingu kohaselt Taga-Karpaatide Ukraina, mis 1919. aastast alates kuulus autonoomsena Tšehhoslovakkia Vabariigile, ühendati taas Ukrainaga ja liideti Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Ukraina NSV-sse kuuluv Taga-Karpaadi oblast moodustati 22. jaanuaril 1946.

Kaardigalerii[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]