Valgepöök

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib perekonnast; liigi kohta vaata artiklit Harilik valgepöök

Valgepöök
Harilik valgepöök
Harilik valgepöök
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Pöögilaadsed Fagales
Sugukond: Kaselised Betulaceae
Perekond: Valgepöök Carpinus

Valgepöök (Carpinus L.) on puude perekond kaseliste sugukonnas.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasemad süstemaatikad paigutasid valgepöögi perekonna koos sarapuu (Corylus) ja humalpöögiga (Ostrya) eraldi sugukonda sarapuulised (Corylaceae), APG III süsteemi (2009) kohaselt kuulub valgepöök kaseliste sugukonda (Betulaceae).

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hariliku valgepöögi oks viljadega

Valgepöögid kasvavad 10–20, harva kuni 30 meetrit kõrgeks. Lehed on 3–10 cm pikad, saagja servaga. Isas- ja emasõied kasvavad samal puul, kuid ühel oksal on kõik õied samast soost. Valgepöök on tuultolmleja. Vili on väike, 3–6 mm pikk pähkel. Pähklid kasvavad kobaras, ühes kobaras tavaliselt 10–30 pähklit.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgepöögi perekonda kuulub 30–40 liiki, mis kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Kõige rohkem liike kasvab Ida-Aasias, eriti Hiinas. Euroopas kasvab üksnes kaks liiki ja Põhja-Ameerika idaosas üks.

Eestis kasvatakse ilupuuna harilikku valgepööki (Carpinus betulus L.), mis tavaliselt meie tingimustes ei õitse. Harilik valgepöök on atlantilisel kliimaperioodil olnud Eestis pärismaine.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgepöögil toituvad mitut liiki liblikate röövikud, näiteks Epirrita autumnata, Hemithea aestivaria, Colotois pennaria, Amphipyra berbera ja harilik külmavaksik.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgepöögi puit on valkjashall. Kuivanud puidu keskmine tihedus on 750 kg/m3 ja Brinelli kõvadus 3,5 kgf/mm2. Puit kuivab aeglaselt ja selle käigus võivad tekkida praod, sest kuivades väheneb puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel. Lõikeriistaga on puitu raske töödelda. Ilma eritöötluseta peab puit hallitusele halvasti vastu. Poleerimise suhtes on ta kapriisne.

Valgepöögist valmistatakse muusikainstrumente, spooni, tisleritooteid ja parketti. Minevikus kasutati puitu masinaehituses, eriti süstikute valmistamiseks. Pöögiparketi tarvitamisel tuleb arvestada, et niiskudes ja kuivades muutub puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]