Ravimtaimed: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 224. rida: | 224. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
{{vikisõnastikus|ravimtaim}} |
|||
*[http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html Ravimtaimed "Eesti taimede" lehekülgedel] |
*[http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html Ravimtaimed "Eesti taimede" lehekülgedel] |
||
*[http://www.hot.ee/seadustekogu/skvii-1-21.html Ravimtaimede ja droogide seadus (RT 1937, 25, 209)] |
*[http://www.hot.ee/seadustekogu/skvii-1-21.html Ravimtaimede ja droogide seadus (RT 1937, 25, 209)] |
||
Redaktsioon: 20. juuli 2015, kell 03:34
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Ravimtaimed ravivahendina toimivad ravivalt, haigusi ennetavalt (vältivalt), paljusid kasutatakse tööstuslikult ravimpreparaatide toorainena[1]. Mitmed ravimtaimed on inimese suhtes ka mürktaimedeks liigitatavad.
Ravimtaimeliike, nii looduslikult kasvavaid kui ka kultuurvorme, teatakse maailmas ligi 12 000. Paljud ravimtaimed on kantud eri maade farmakopöadesse.
Traditsiooniliselt on ravimtaimi kasutatud rahvameditsiinis.
Meditsiinis käsitletakse ravimtaimede all nii taimede juurtest, juurikatest, mugulatest, ürtidest, lehtedest, õitest, õisikutest, viljadest, koortest jpm valmistatud drooge.
Ravimtaimede kasvatamist ja nende raviomadusi uurivad teadusharud on farmakobotaanika ja farmakognoosia.
Ravimtaimi
Seened
- Aedšampinjon
- Kukeseen
- Must pässik ehk kasekäsn
- Punane kärbseseen
- Shiitake
Samblikud
Sõnajalgtaimed
Paljasseemnetaimed
Õistaimed
A
- Aas-karukell
- Aas-kurereha
- Aed-harakputk
- Aed-liivatee
- Aed-mustköömen
- Aed-mädarõigas
- Aedsalvei
- Angervaks
- Arukask
H
- Hall lepp
- Hanijalg
- Harilik aaloe
- Harilik hobukastan
- Harilik jõhvikas
- Harilik kakaopuu
- Harilik kalmus
- Harilik kopsurohi
- Harilik kukehari
- Harilik kukerpuu
- Harilik kuslapuu
- Harilik kuutõverohi
- Harilik käbihein
- Harilik köömen
- Harilik lina
- Harilik linnurohi
- Harilik lodjapuu
- Harilik maavits
- Harilik mailane
- Harilik mustikas
- Harilik nurmenukk
- Harilik näär
- Harilik paprika
- Harilik pihlakas
- Harilik porss
- Harilik pune
- Harilik pärn
- Harilik raudrohi
- Harilik rosmariin
- Harilik saar
- Harilik sealõuarohi
- Harilik silmarohi
- Harilik sinilill
- Harilik tamm
- Harilik toomingas
- Harilik türnpuu
- Harilik vaarikas
- Harilik vereurmarohi
- Harilik võilill
- Hiina kaneelipuu
- Hiina maohabe
- Hiirekõrv
- Hobumadar
- Humal
I
J
K
- Kanakoole
- Kanarbik
- Kassiristik
- Kassitapp
- Keskmine teeleht
- Kevadine seahernes
- Kibe paprika
- Kibe tulikas
- Kibuvits
- Koera-pöörirohi
- Kollane käoking
- Kollane mesikas
- Kollane ülane
- Kortsleht
- Kreeka pähklipuu
- Kõrvenõges
- Küüslauk
L
M
- Maajalg
- Maamõõl
- Maikelluke
- Meriurgiinea
- Mets-kurereha
- Metsmaasikas
- Metspipar
- Metsülane
- Must sõstar[2]
- Must-vägihein
- Mõru vahulill
- Mägiristik
- Mürkputk
N
O
P
- Paakspuu
- Paiseleht
- Pajud
- Palderjan
- Peetrileht
- Pikalehine huulhein
- Piparmünt
- Pohl
- Puis-aaloe
- Punand
- Punane leeder
- Põld-harakalatv
- Põldmagun
R
S
T
U
V
Ä
Ü
Vaata ka
Viited
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: ravimtaim |
- Ravimtaimed "Eesti taimede" lehekülgedel
- Ravimtaimede ja droogide seadus (RT 1937, 25, 209)
- Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- Y. K. Gupta ja S. S. Peshin, Do Herbal Medicines Have Potential for Managing Snake Bite Envenomation?, Toxicol Int. 2012 mai-august; 19(2): 89–99., doi: 10.4103/0971-6580.97194, PMCID: PMC3388772, veebiversioon (vaadatud 04.08.2014) (inglise keeles)